Vana-Kalamaja arheoloogilised väljakaevamised pidi olema tavaline rutiinne töö, et tänava ümberehitus saaks alata – auk maasse, pind kihiti lahti ja tehtud. Arheoloogide üllatuseks vaatas vastu aga keskaegne Nunne tänava sillutis.

"Tema täpset paiknemist keegi ei teadnud. Teoorias ta oli olemas, vanade kaartide peal on teda ka näha, aga kus tema täpne paiknemine oli ja kuidas ta jooksis, seda me ei teadnud. See on täiesti uus informatsioon," ütles Muinasprojekti välitööde juhendaja Silver Jäger.

Kaevamiste käigus leitud keraamiliste kildude põhjal võib oletada, et Nunne tänav ehitati 14. sajandil ja oli kasutuses kuni 16. sajandini. Leiud on seinast seina, üks uhkem kui teine.

"Siin on aastaarv 1645, üks neljandik ööri. Kolm krooni, kuulub Rootsile ja CRS, et kuninganna Kristiina. /.../ Tallinnas Revalis löödud ühe-öörine, umbes 1640. aasta, samuti Kristiina. Aga kui see vaskmünt oli veerand ööri, siis see hõbedast münt on üks öör. /.../ Selline kaunis Westerwaldi kivikeraamilise kannu katke. Saksa aladelt importkeraamika meile toodud," loetles Jäger.

Väljakaevamiste käigus tulid ilmsiks ka adrajäljed. "Need adrajäljed Balti jaama juures näitavad meile, et siin olid aiamaad ja põllumaad, kuhu toodi ka oma prügi ja lampkastide sisu. See näitab ka, kuidas see eluolu linnas oli," rääkis Jäger.

Edasi ootavad leiud puhastamast ja üheks nädalaks viiakse need vaatamiseks Kalamaja muuseumisse.

"Meil on siiamaani olnudki ainult ka Tallinna linnamuuseumi kogudes sellised juhuleiud Kalamajast. Kui kaevati soojaveetrassi Soo tänaval täpselt, siis tulidki välja Kalamaja elaniku jalanõud keskajast," ütles Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi.

Kuigi seni on keskaegsest Kalamajast teada vähe, on ajalugu seal siiski värvikas.

"Näiteks aastal 1527 oli Kalamajas juba teada 78 majapidamist ja 17 kõrtsi. Seda on väga palju. Kalamajas ju asus ka põhimõtteliselt sadam ja sadama ümbruses alati olid kõrtsid, kus inimesed ööbisid, sõid ja tarvitasid muidugi ka naisi, kõlvatuid naisi," rääkis Paatsi.