Xuming Zhou ja Ming Li Pekingis asuvast Zooloogia Instituudist hõlmasid koos kolleegidega oma analüüsi ligi tuhandet liiki imetajaid — ahve ja rotte, vaalu ja nahkhiiri ja paljusid teisi.

Imetajaid iseloomustab peale kooseluviiside rohkuse ka eluea erinev pikkus — karihiir elab näiteks kaks aastat, grööni vaal isegi üle kahesaja.

Varasematest uuringutest on teada, et ühe imetajaliigi piires võivad mitmekesi koos elavad isendid elada kauem kui üksikud. Mitmekesi elades väheneb oht sattuda kiskja küüsi või jääda nälga, selle tulemusel võibki eluiga pikeneda. Liikidevahelisi erinevusi ei ole ses vallas seni aga eriti põhjalikult uuritud.

Zhou, Li ja kolleegid analüüsisid nüüd 974 imetajaliigi kohta varem kogutud andmeid. Ühiselulisi liike esindasid neis andmeis näiteks india ja aafrika elevant, kassleemur ja mägisebra, üksikelulisi näiteks dugong, tuhnik ja ida-vöötorav.

Selguski, et üheskoos elutsevad liigid elavad üldiselt kauem kui üksinda elavad. Tulemus toetab ideed, et ühiselulisus ja pikaealisus kujunevad ka evolutsioonis tihtilugu käsikäes välja.

Nähtus ilmneb ka juhul, kui mõned muud olulised tegurid tunduvad olevat enam-vähem ühesugused. Näiteks elab ameerika kehik umbes kaks aastat, mõned sagarninaliigid aga 30 aastat, ehkki kehakasv ja -kaal on neil üsna ühesugused.

Zhou, Li ja nende kaaslased analüüsisid 94 imetajaliiki ka molekulaarsel tasemel ning tuvastasid 31 geeni, hormooni või immuunrada, mis on seotud nii loomade ühiselulisuse kui ka pikaealisusega.

Tulemused on kirjas ajakirjas Nature Communications.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.