Teadlased annavad teada, et kaks praegu päris kindlalt teada olevalt tähtedevahelisest ruumist saabunud kosmosekivi tunduvad olnuvat ka erakordselt tugevast materjalist.

Avi Loeb ja Amir Siraj Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et kõigi USA valitsuse peetavas maalähedaste objektide kataloogis registreeritud 273 taevast langenud tulekera seas on tähtedevahelised meteoorkehad nimega IM1 ja IM2 tugevuselt esimene ja kolmas.

Loeb ja Siraj hindasid kehade materjali tugevust selle põhjal, kui sügaval atmosfääris nad purunesid. Mida sügavamale atmosfääri ehk mida tihedamasse õhku nad enne purunemist jõudsid, seda tugevamad nad pidid olema.

Kõige esimene väljastpoolt Päikesesüsteemi tulnud meteoorkeha, mille saabumine Maale teada on, kukkus aastal 2014 Paapua-Uus-Guinea lähistel merre.

Et tegu oli just nimelt eksometeoorkehaga, selle tegid needsamad Loeb ja Siraj andmeid lähemalt uurides kindlaks alles aastal 2019. Kiirus oli sel kehal selgelt suurem, kui Päikesesüsteemist pärit kehal olla saaks.

Nüüd kirjutavad Loeb ja Siraj oma artiklis, et ka aastal 2017 Portugali lähedal merre kukkunud taevakivi oli nende hinnangul kindlasti tähtedevahelist päritolu.

Kust täpselt need kaks meteoorkeha pärit on, ei ole selge. Loeb ja Siraj on seisukohal, et need võivad olla tekkinud supernoovaplahvatustes. Tegu on siis rohkelt rauda sisaldavate kivikamakatega, mida mõned teadlased on nimetanud ka supernoova-kuulideks.

Täpsemad asjaolud võivad selguda juhul, kui teadlastel on õnne merepõhja sukeldudes mõned meteoriiditükid üles leida. Praegu nad sellise ekspeditsiooni mõtet juba mõlgutavadki.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.