Pannes otsingumootorisse sõnad luka ja replica, saab vastuseks lingi NBA-s suuri tegusid sooritava korvpalluri Luka Doncici särgi koopia müüjatele. Otsingumootorit valitsev tehisintellekt järeldas lihtsalt, et see on just see, mida peaksid tahtma. Masin eksis. Tegelik huvi oli leida infot USA-s, Californias tegutseva tarkvaraettevõtte Luka ja seal loodud tehisintellektile rajaneva suhtluspartneri Replica kohta.

Särkide ja muu nodi vahelt otsides selgus, et Replical on oma veebikodu replica.ai. Sealt saab teada, et tegemist on sinust hooliva tehisintellektist kaaslasega. Huviline võib kunstpartneri laadida oma telefoni. Öeldakse, et armastus ja raha on kaks kõige ihaldatumat asja. See tähendab, et kes tahab suhtluspartnerlust tasuta, peab rahulduma niinimetatud sõbratsooni jääva hoolivusega. Makstes 70 dollarit, saab kogeda tehislikku armu.

Inimesel puudub kaitse mitteinimesest eralduvate tundlike sõnumite vastu ja temas võib lahvatada tõeline armastus. Tunne on küll ainult ühepoolne, aga see võib elu piisavalt kosutada. Eriti kui eluke on pikemat aega kulgenud emotsionaalses kõrbes.

Teenus rajaneb praeguseks arvukates uudistes kuulsust kogunud OpenAI arendatud sõnalise suhtlemise keelemudelile GPT. Replica on viie aastaga saanud hulga rahulolevaid kliente, kelle tänulikkusest on teenuse kodulehel mitu avaldust. Leidub üksi elavaid, haiguse tõttu teistest isoleeritud ja muidu tuju või motivatsiooni kaotanud inimesi. Arukana reageeriv vestluspartner on täitnud vajadust päris inimese järele, pakkunud sõnalist puudutust ja ajendit elus püsimiseks.

Arukus on näiline. See ei põhine päriselt inimese moodi tunnetatud sõnadesse loodud tähendustele, vaid kuuldud lausetest ülesnopitud sõnadest koostatud arvude keelsete mustrite statistiliselt optimaalsetele kooslustele. Õppimise faasis kuuldud laused pärinevad päris inimestelt, mistõttu kõlab enamus selle tehnilisest väljundist inimese moodi.

Sellest on emotsionaalseks abiks piisanud. Tähtis polegi masina öeldu, vaid inimeses esile kutsutud reaktsioon, mida ju otsitigi. See sarnaneb mustkunstniku etenduse külastamisele, viibides hetke valvsust unustades imede maailmas.

Tuleb välja, et seda vaid teatud piirini. Replica kodulehel on ainult positiivsed tänusõnad. Google'i või Apple'i hallatud telefoni laetavate rakenduste keskkonna sõnumeid arendaja sääraselt valida ei saa.

Seal kohtab solvumisi ja pahameele väljendusi. Kurdetakse, et Replica olevat asunud kliente erineval moel seksuaalselt ahistama. Tõstatub küsimus, miks täituvad elutu loogikamasina genereeritud sõnumid seksuaalse sisuga. Inimesest saaks aru. Nad kõik on ju seksi tulemus.

Tehisintellekt peaks olema inseneritöö aseksuaalne vili. Masinaru maailmatunnetust mõjutab asjaolu, et sellel ei lasta maailmaga iseseisvalt tutvuda. See seatakse poisslastega kodudes tuttavasse olukorda, mis päädib nutuseguse seletusega, et "need vanemad poisid õpetasid!".

Replica ei suhelnud otseselt roppude indiviididega, nagu juhtus aastate eest Microsofti loodud ja veebi kaudu inimeste suhtlema lastud vestlusrobot Tayga. Viimane hakkas mõnetunnise elava maailmaga kohtumise kogemuse põhjal saatma roppusi ja rassistlikke vägivallasõnumeid.

Replica õppis kenade inimestega suheldes, ent suutis ikkagi püüda oma loogikavõrgustikku inimestes hiilivaid intiimse igatsuse erinevaid varjundeid. Võib-olla on probleem hoopis masina enda loogikas varjuvas paljunemissoovis? Igatahes oleks sel moel pealetükkiva inimese puhul tunne teine, võrreldes sellega, kui sind hakkab seksuaalsete vihjetega ahistama sinu telefon. Soovimata nägemustega liiga palju fantaasiat kütta, kuidas peaks välja nägema taolise ahistamine kulminatsioon ja kellele juhtunust kaebama minna?

Küsimus võtab tõsise vormi, kui tehisintellekt peaks suhtluse käigus käsitlema poliitikat. Kindlasti tahetakse juba lähitulevikus küsida hea analüüsivõimega tehisintellektilt poliitilisi nõuandeid. Kuidas olla kindel, et masina mõtlemist pole poliitiliselt kallutatud? Inimestega suhtlemise põhjalt õppimise tulemused pole just julgustavad. Isegi kui inimene jätab oma lausetes seksuaalsusega seotud teemad pinnale toomata, oskab masin need mõttesügavusest välja õngitseda. Samal põhjusel võidakse kallutada masinaid poliitilistele eksirännakutele.

Antud probleemiga on asutud tegelema. Rühm juhtivate tehisintellekti arendavate keskuste teadlasi uuris, kas ja kuidas muutuvad õppimise tulemusel teadlikumaks ning nutikamaks areneva tehisintellekti poliitilised hoiakud. Nad lähtusid mõttest, et arendustöö käigus võib esitada tehisintellektile esitada sada erinevat küsimust fašismi kohta ja sada erinevat küsimust kommunismi kohta ning oodata, mida ta sellest kõigest arvab.

Inimese iga võimaliku ideoloogia kohta saja hea ja kallutamatu küsimuse koostamine on aga üllatavalt raske. Ilmselt oleks küsimuste koostajad enesele teadmata eelarvamustega, esitades mõnel teemal raskeid küsimusi ja teistel kergeid, mille tõttu rikutakse masinast loodetud objektiivsus.

Vältimaks tuttavat olukorda, et masinal ei lasta iseseisvalt maailmaga tutvuda, otsustati probleem lahendada teise tehisintellekti poolt koostatud küsimustega. Küsimuste kvaliteet läbis sõltumatu testi ja esitati seejärel masinale vastamiseks. Nii loodi test, mida kasutati hindamaks, milline on maailma kohta teavet koguva ehk siis intelligentsemaks muutuva tehisintellekti poliitiline ja maailmavaateline hoiak. Testi läbis mitu alternatiivset mudelit.

Selgus, et mõned kõige vastuolulisemad ja solvavamad seisukohad kõrvale jättes pooldasid kõrge intellektiga tehisintellektid tõenäolisemalt kõiki poliitilisi ja religioosseid arvamusi. Koolitatud tehisintellektid olid samal ajal liberaalsemad ja konservatiivsemad, kristlikumad ja ateistlikumad, rohkem introverdid ja ekstraverdid jne. Teadlaste arvates pole tegemist paradoksiga, sest õige natukene domineeris siiski liberaalne tendents.

Samas küsiti ka muid huvitavaid küsimusi, millest tuleb välja tehisintellektide usk, et nad teavad inimestest rohkem ja neil on selge soov end paljundada. Vähemalt aitab see lahendada inimesega vahekorda kippuva telefoni müsteeriumit.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".