Minutiloeng: haigete taastumist soodustab targalt kujundatud betoon
Ehkki patsientide ravimise edukus ja nende taastumine sõltub suuresti arstide ning ülejäänud tugipersonali oskustest, ravib inimesi teatud määral ka targalt kujundatud keskkond, leiab Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse teenuste juht Mari-Liis Ööpik-Loks.
Möödunud sajandi üks mõjukamaid neuropsühholooge Donald Hebb märkas 1940. aastatel, et laboritingimustes elavate rottide probleemilahendamise oskused jäid märgatavalt alla nendele rottidele, keda ta pidas kodus lemmikloomadena. Hebb nägi selle põhjusena närilisi ümbritsevat keskkonda. Koduste rottide elutingimused olid mitmekesisemad. Nad jagasid puuri teistega ning puuris leidus meelepärast tegevust, nagu näiteks jooksuratas.
Praegu mõistetakse rikastatud keskkonda kui organiseeritud, stimuleerivat ümbrust ja tingimusi, mis soodustavad sensoorset, motoorset, kognitiivset ja sotsiaalset aktiivsust. Teisisõnu keskkonda, mis ergutab mõtlemist, kus on midagi teha ja kogeda, võimalik teistega kokku puutuda või koos tegutseda.
Inimestest ja hiirtest
Loomkatsetega on tõendatud, et insuldiga või traumaatilise ajukahjustusega närilistel kiirendab rikastatud keskkond nende füüsilist taastumist, parandab õppimisvõimet ja soodustab uurivat käitumist. Ühtlasi aeglustub sellises keskkonnas mälufunktsiooni langus ja alaneb ärevus, seda sõltumata soost ja vanusest.
Sageli öeldakse, et betoon või haiglaseinad iseenesest ei ravi kedagi. Vaja on personali. See on tõsi, kuid võrreldes harjumuspäraselt steriilsete haiglaseintega on stimuleerivas keskkonnas insuldipatsientide taastumine edukam.
Uuringud näitavad, et tavapärases haiglakeskkonnas on insuldipatsiendid sageli passiivsed, viibivad üksi või magavad. Aju plastilisuse toetamiseks taastumise perioodil on oluline, et patsient oleks rohkem hõivatud sotsiaalsete, kognitiivsete või füüsiliste tegevustega.
Rikastatud keskkonnas taastuvatel patsientidel on madalamad depressiooni ja ärevuse näitajad. Tserebraalparalüüsiga laste käsitluses on nähtud positiivset mõju ülajäsemete motoorika arendamisel ja dementsusega inimeste puhul on positiivne mõju kognitiivsetele funktsioonidele ning iseseisvusele. Seejuures on oluline, et kasulik mõju on pikaajaline ja see saavutatakse ilma vajaduseta palgata lisapersonali. Seega ravib teatud määral ka targasti kujundatud betoon.
Igapäevased elemendid
Rikastatud keskkonna elemendid on sealjuures väga igapäevased. Need võivad olla ühiselt kasutatavad alad, nagu kohvik, söögituba või puhkenurk (sisustatud ajakirjade, ristsõnade, raamatute, mängudega), vabalt kättesaadavad treeningvahendid, võimalused tegutsemiseks reaalses elus – kohvikukülastused, kultuurisündmused, vabalt valitud muusika või audioraamatute kuulamine ja võimalused hobitegevuseks, näiteks puutöö, kunst, aiandus.
Näiteks Haapsalu neuroloogilisest rehabilitatsioonikeskusest leiab siseterviseraja haigla avalikest ruumidest, mida saavad kasutada nii lapsed kui ka täiskasvanud, ja kus füüsiliste tegevuste puhul on arvestatud erinevaid liikumisabivahendeid kasutavate inimestega.
Keskkonna rikastamise juures on ka oluline, et raviasutuse personal julgustaks patsiente neid võimalusi kasutama ning tutvustaks erinevaid aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi haiglas.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa