Uuring põhines 11 255 täiskasvanu andmetel. Kõiki neid inimesi küsitleti 25 aasta jooksul viiel korral ning paluti selle käigus kirjeldada oma sotsiaalmajanduslikku olukorda ja haiguslugu, vahendab ScienceAlert.

Uuritavatega tehtud kliinilised uuringud andsid aimu ka nende vereseerumi naatriumisisaldusest. Selle näitaja põhjal järeldas töörühm, kui palju vedelikku iga uuritav regulaarselt jõi. Mida rohkem vett inimene joob, seda väiksem on reeglina tema veres naatriumi suhteline sisaldus.

Uuringu autori ning USA riikliku südame-, kopsu- ja vereinstituudi teaduri Natalia Dmitrieva sõnul osutab tulemus, et korralik veejoomine võib aeglustada vananemist ja pikendada inimese tervena elatud aastaid.

Vesi noorendab?

Varasemad uuringud osutavad seosele vere suurema naatriumisisalduse ja kasvanud südamerikete ohu vahel. Inimese normaalne verenaatriumi tase jääb üldjuhul vahemikku 125–146 milliekvivalenti liitri kohta (mEq/l). 

Uuring näitas, et sellest suurema naatriumisisaldusega seerumiproovides oli veel kuni 15 bioloogilise tervise ja vananemisega seotud markeri tase tõenäoliselt normist kõrgem. Näiteks olid uuritavad, kelle naatriumitase veres oli kõrgem kui 142 mEq/l, teistega võrreldes 10–15 protsenti sagedamini oma passis seisvast vanusest bioloogiliselt vanemad. 

Samuti oli neil 64 protsenti suurem risk kroonilisteks haiguste – sealhulgas südamepuudulikkuse, insuldi, kodade virvendusarütmia, kroonilise kopsuhaiguse, diabeedi ja dementsuse tekkeks.

Autorid osutavad, et arstide antav tervisenõu võiks peegeldada ka patsiendi verenaatriumi taset. Patsiendid, kes kipuvad liiga vähe vett jooma, võiksid töörühma sõnul otsida võimalusi rohkem vedelikku tarbida. Selleks ei pea üksnes vett kulistama, vaid vedelikku saab ka mahladest ning köögi- ja puuviljadest.

Uuringu kaasautori Manfred Boehmi sõnul on ühest küljest oluline, et arstid paneks patsiendid piisavalt vedelikku tarbima. Teisest küljest peaksid nad hindama ravimite või muude tegurite mõju, mis vett patsiendi kehast välja viivad. Võib ka olla, et arstil tuleb patsiendi raviplaanis viimast parasjagu painava tervisehäda leevendamiseks hoopis vedelikutarvet vähendada.

Joogu, kel võimalik

Töörühm rõhutab, et nende uuringumeetod ei tõesta veel otsest seost patsiendi vedelikutarbimise ja hea tervise vahel. Selleks sobivad nende sõnul paremini juhuslikustatud ja kontrollitud uuringud. Siiski väärib uuringust selgunud kaudne seos nende sõnul edasist uurimist.

Vedelikutarbimine pole ainus vere naatriumisisaldust mõjutav tegur. Oma töös ei arvestanud autorid inimese vanuse, rassi ja bioloogilise sooga. Niisamuti ei hõlmanud nende valim mõne kroonilise haiguse või tervist kahjustava harjumusega patsiente, näiteks suhkruhaigeid või suitsetajaid. 

Ühtlasi märgivad uurijad, et nende töö keskendus rohkem vähese veejoomise terviseriskidele kui piisava veejoomise kasulikule mõjule. Need on samas teataval määral omavahel seotud.

Praeguse seisuga pole võimalik umbes poolel maailma elanikkonnast juua iga päev soovitavat veekogust ehk umbes 1,5 liitrit vett. Sellel on palju põhjuseid, millest teravaim on ligipääsu puudumine puhtale joogiveele. Inimeste tervise nimel peaks olema kõigi ligipääs puhtale veele teadlaste sõnul esmajärjekorras lahendamist vajav küsimus.

Neil, kellel ligipääsuga joogiveele probleeme pole, võiksid uurijate sõnul aga oma suremusriski vähendamiseks seda eelist kasutada.

Teadustöö ilmus ajakirjas eBioMedicine.