Inimene toob eri liiki loomad üksteisega kokku
Inimene kujundab oma ettevõtlikkuse tulemusel ümber maastikke ja ökosüsteeme. Muu hulgas saavad just tänu inimtegevusele omavahel kokku loomaliigid, kes muidu tõenäoliselt eriti ei kohtukski.
Ameerika teadlased jälgisid loomade tegemisi Wisconsini osariigi loodusaladel enam kui 2000 rajakaameraga tehtud ülesvõtete põhjal. Ilmnes, et suurema inimmõju piirkondades sattusid eri liiki loomad kaamera vaatevälja lähestikusematel aegadel kui metsikumais paigus.
Tulemus töötab hüpoteesi, et inimmõju seab loomade ruumi- ja ajakasutusele piiranguid, mille järgimise toimel satuvad loomad sagedamini kui muidu ühel ja samal ajal ühte ning samasse kohta.
Eriti tugevalt toimib see surve niisugustele loomadele, keda inimese tegevus kõige rohkem häirib. Teised liigid, nagu hirved või oravad, kes end inimesest nii palju häirida ei lase, saavad endale lubada ka aja- ja ruumikasutuse ühtlasemat jaotamist. Kuidas inimpelglikumate liikide tihedam omavaheline kokkusattumine nende vastastikuseid suhteid mõjutab, oleks juba omaette suur uurimisteema.
Kaamerad, millega teadlased oma järeldusteni jõudsid, on Wisconsini aladele üles seatud suure harrastusteadusliku ettevõtmise osana. Neil Gilbert Wisconsin-Madisoni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad oma tööst Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
