Müra ajab linnalinnud tigedaks
Linnaelu kipub olema närvilisem kui maaelu, ja nii on ka lindudel. Türgi teadlased on tuvastanud, et linnas elavad punarinnad on agressiivsemad kui maal elavad.
Çağla Önsal Istanbulist Koçi Ülikoolist ja ta kolleegid meisterdasid valmis punarinna loomutruu mulaaži ja läksid sellega pärislinde kimbutama.
Punarinnad kaitsevad oma territooriumi kiivalt ega lase võõrastel liigikaaslastel sellele naljalt tungida. Maa-ala enda omaks pidamisest annavad nad märku nii kehakeele kui ka häälitsustega, ajavad oma punased kaelasuled puhevile ja astuvad sissetungijale otsustavalt vastu.
Et sissetung mõjuks realistlikumalt, monteerisid Önsal ja ta kaaslased oma punarinnamulaaži külge ka väikese valjuhääldi, mille kaudu esitasid asjakohaseid säutse. Pisut eemale paigutatud teine valjuhääldi mängis mõnedes katsevoorudes maha linnaliikluse müra salvestist.
Katsetes panid teadlased tähele, et linnapunarinnad ilmutasid mulaaži suhtes suuremat agressiivsust kui maapunarinnad.
Seejuures aga ei sõltunud linnalindude füüsiline agressiivsus sellest, kas liiklusmüra oli kuulda või mitte, maalindude füüsiline agressiivsus läks aga liiklusmüra kõlades kangemaks.
Arvatavasti tajuvad maalinnud, et müra taustal kostavad nende häälitsused kehvemini, ja püüavad seda kompenseerida, linnalinnud on aga juba oma agressiivsuse baastaseme linnaoludele kohandanud.
Teadlased märkasid sedagi, et linnapunarindade tõrjehäälitsused harvenesid liiklusmüra valjenedes. Loogiline ka, ega siis ebatõhusates oludes olegi tarvis signaali edastamisele ülemäära rõhku panna, parem on sellega oodata, kuni müra vaibub.
Nii on teadlased leidnud taas uue näite sellest, kuidas inimtegevus loomade käitumist mõjutab. Paraku tuleb tõdeda, et seekord ajab inimtegevus linnukesed tigedamaks.
Oma uuringust kirjutavad Önsal ja kaasautorid ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology.
