Maitsenauding paistab ajukoores välja
Toidu maitse võib pakkuda inimesele mitmesuguseid emotsioone — kui on hea maitse, siis häid, vastasel juhul pigem vastupidi.
Nüüd on Jaapani teadlased välja selgitanud, milline ajuaktiivsus inimestel toidu maitsest tekkinud emotsioonidega seoses vallandub.
Yoko Hasegawa Niigata Ülikoolist ja ta kolleegid pakkusid 36 katseisikutele närida mitmesuguse maitsega närimiskumme, igaühte viis minutit. Seejärel pidi katseisik andma hinnangu näritud kummi maitsele ja lõhnale.
Ent juba sel ajal, kui katseisikud veel nätsu närisid, salvestasid teadlased mitmekanalilise lähi-infrapunaspektroskoobi abil nende ajukoore piirkondade aktiivsuse andmeid. Teadlased mõõtsid ka katseisikute närimislihaste aktiivsust ja pulsisagedust.
Nagu arvata oligi, maitses mõni näts mõnele inimesele paremini kui mõnele teisele, mõni teine aga näiteks kolmandale paremini kui neljandale.
Kuid teadlased tuvastasid inimeste eesajukoores niisuguse piirkonna, mille aktiivsusmustri põhjal võis üsna eksimatult öelda, kui hästi parajasti nätsutatav näts mõnele konkreetsele katseisikule maitses.
Lihaste aktiivsust ja pulsisagedust maitsete meeldivus ei mõjutanud.
Hasegawa ja ta kaasautorid oletavad nüüd ajakirjas Frontiers in Neuroscience, et maitsvast ja mittemaitsvast toidust tulenevaid emotsioone töötlebki see vasaku ajupoolkera eeskoores leitud piirkond.
Uuringu tulemused aitavad teadlaste sõnul toiduga seonduvaid emotsioone paremini mõista, kuid uurida on sel alal veel mõndagi.
Võib arvata, et selliste uuringute tulemustest võib olla huvitatud ka toidutööstus.
