Liustikes leiduvad mikroobid võivad olla kasulike uute ühendite, näiteks antibiootikumide rikkalik allikas. Liustike sulamisel satub aga keskkonda uusi bakteriliike ja -tüvesideid kiiremini, kui teadlased neid kaardistada jõuavad.

Põhjapoolkeral kümnes eri kohas jäästiku äravoolu uurinud teadlased järeldasid, et üleilmse soojenemise jätkudes võib järgmise 80 aasta jooksul sattuda taanduvatest liustikest allavoolu sadu tuhandeid tonne baktereid. Võrdlusena elab normaalkaalus inimese sees neid veidi üle 200 grammi.

Omaette ökosüsteem

Kuigi liustike peetakse külmunud veemassiks, on need selle uuringu peamise õppetunnina ka omaette ökosüsteemid, ütles mikrobioloog ja uuringu kaasautor Arwyn Edwards Ühendkuningriigi Aberystwythi Ülikoolist.

Liustikud on jäämassiivid, mis valguvad aeglaselt mere poole, kujundades selle käigus kitsaid orge. Lisaks jäätunud veele on neis peidus mineraalid, gaasid ja orgaanilised materjalid, mis võivad seal püsida kümneid tuhandeid ja isegi miljoneid aastaid.

Üleilmne mõju

Taani Aarhusi ülikooli liustikuhüdroloogi Ian Stevensi juhitud töörühm võttis sulavee proove kümnelt põhjapoolkera liustikult: Euroopa Alpidest, Gröönimaalt, Svalbardist ja Kanada Arktikast. Igas milliliitris vees leidus keskmiselt kümneid tuhandeid mikroobe. Selle põhjal arvavad teadlased, et järgmise 80 aasta jooksul võib liustiku sulamisvette jõuda enam kui sada tuhat tonni baktereid. 

Täpne bakterite hulk sõltub sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui tõhusalt suudavad riigid kasvuhoonegaaside heitekoguseid piirata.

Kui üleilmne temperatuuri tõus jääb kahe ja kolme kraadi vahele, saavutab sulavees leiduvate bakterite hulk haripunkti lähikümnenditel, enne kui see liustike taandudes väheneb või bakterid täielikult kaovad.

Vabanevate mikroobide arv sõltub suuresti sellest, kui kiiresti liustikud sulavad ja kui palju planeedi temperatuur inimeste tõttu kerkib. Sulavette sattuvate  mikroobide mass on tohutu aga isegi mõõduka soojenemise korral, märkis Arwyn Edwards.

Sulavees leiduvad mikroobid võivad väetada liustikest allavoolu asuvaid  ökosüsteeme. See võib mõjutada omakorda inimesi, kes kasutavad liustikuvett joogiks või põldude niisutamiseks.

Teadlased ei uurinud üksikuid bakteritüvesid, vaid hindasid ainult nende kogumassi. Seega ei saanud nad tuvastada, kas mõni bakter võib ohustada inimeste tervist. Võimalus on tõenäoliselt väga väike, kuid teadlaste sõnul nõuab see hoolikat hindamist.

Täiendavate uuringuteta ei teata ka seda, kuidas võib mikroobide äkiline sissevool mõjutada keskkonnas niigi toimuvaid muutusi. Teadlased eeldavad, et see võib kasvatada oluliselt mikroobikoosluste tootlikkust ja mõjutada bioloogilist mitmekesisust.

Kuigi mikroobe sisaldava liustike sulavee mõjude hindamiseks on vaja rohkem uuringuid, ei tohiks hoiatusi uuringu autorite sõnul võtta kergelt. Teadlased alles hakkavad mõistma, kuidas on inimeste veevajadus ja raugematu tööstustegevus üleilmset veeringlust muutnud.

Uuring ilmus ajakirjas Communications Earth and Environment.