Kass saab aru, et omanik räägib temaga
Kassid saavad väga hästi aru, kas omanik räägib nendega või mõne inimesega. Sellisele järeldusele on jõudnud Prantsuse teadlased oma katsetuste põhjal.
Tulemus toetab arusaama, et kassil võib tekkida omanikuga tihe side, ehkki ta seda alati ei tarvitse välja näidata.
Varasematest tähelepanekutest on teada, et inimese hääletoon võib sõltuda sellest, kellele kõne on suunatud: väikese lapsega räägitakse teisel toonil kui täiskavanuga, loomaga muud moodi kui inimesega.
Ka teadusuuringud on näidanud, et kassiga kõneldes muutub inimese toon tavalisega võrreldes. Nüüd selgub, et ka kassid ise kinnitavad neis uuringuis leitut.
Charlotte de Mouzon ja ta kolleegid Pariisi Nanterre'i Ülikoolist salvestasid inimhääli ja mängisid neid ette 16 kassile. Inimesi oli salvestatud nii kasside kui ka täiskasvanud kaasinimeste poole pöördununa.
Teadlased vaatasid siis, kuidas kassid häältele reageerisid: kas liigutasid kõrva, jõnksutasid sabaotsa või laiendasid vähemalt pupilligi.
Selgus, et kümme katsekassi kuueteistkümnest reageerisid oma nimele tugevamini, kui kuulsid seda lausutavat oma omaniku häälega, mitte võõra inimese häälega.
Kuid kui omanik lausus kassi nime täiskasvanud inimesele mõeldud hääletoonil, siis vähenes kassidel käitumusliku reageeringu tugevus.
Huvitav oli aga see, et kui kass kuulis võõra inimese häält, siis ei sõltunud tema reaktsioon sellest, kas hääl kasutas kassitooni või inimesele suunatud tooni.
De Mouzon ja kaasautorid möönavad ajakirjas Animal Cognition, et kassivalim oli uuringus suhteliselt väike, mistõttu võib kasside käitumises esineda elemente, mis seekord veel ilmsiks ei tulnud.
Tulevikus tasuks nende arvates lähemalt uurida, kas tulemusi võib mõjutada see, kui palju kassid on varem võõraste inimestega suhtlema harjunud.
Sedasorti uuringud aitavad aga loodetavasti kasside ja inimeste vahelisi suhteid edaspidi veelgi parendada.
