Kriisi ajal võib eesmärkidest loobumine parandada vaimset heaolu
Inimesed, kes panevad oma pikaajalised eesmärgid pausile, suudavad vältida kriisiolukorras kergemini ärevust ja depressiooni, selgub hiljutisest uuringust. Eesmärkide ümberhindamise kaudu enesetunde muutmine pakub psühholoogias ka laiemat kõneainet.
Waterloo Ülikooli teadlased uurisid koroonapandeemia tõttu tõkestatud eesmärkide ja vaimse heaolu suhet. Reeglina räägitakse eesmärkide ja heaolu seoseid lahates sellest, kuidas võimalikult hästi oma varem seatud eesmärkidele truuks jääda, märkis uuringu kaasautor Abigail Scholer, Waterloo Ülikooli psühholoogia osakonna professor.
Scholeri ja tema kolleegide uuring rõhutab aga, et kriisiolukorras, nagu näiteks koroonapandeemia ajal, aitab vaimset tervist säilitada mõnikord hoopis see, kui oskame oma eesmärgid selja taha jätta .
Heaolu ja eesmärkide suhte analüüsimiseks küsitlesid teadlased 226 inimest. Osalejad vastasid küsimustele vaimse pinge, eluga rahuolu ja oma eesmärkide kohta. Seejuures eristas küsimustik eesmärke, mille täitmine kulges planeeritult, nendest eesmärkidest, mille teoks tegemine pandeemia tõttu katkes.
Selgus, et pausile sunnitud eesmärgid seostusid madalama heaoluga: mida enam sellistest eesmärkidest kinni hoiti, seda rohkem esines stressi, ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
Teadlased rõhutasid, et see, kuidas me suhestume oma eesmärkidega, mõjutab oluliselt meie vaimset heaolu. Eesmärkide üle mõtlemine võib kasvatada muresid ja frustratsiooni, jättes vähem energiat teiste eesmärkide saavutamiseks. Loobudes ebarealistlikest eesmärkidest ja suunates energia nendele, mida on võimalik teostada, loovad inimese tervislikuma suhte oma sihtidega ja parandavad vaimset heaolu.
Ümbertõlgendamine
Oma eesmärkide juhtimine on pakkunud psühholoogias ka laiemalt kõneainet. Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessori Andero Uusbergi sõnul saab ümbertõlgendamist defineerida vaimse tegevusena, mille eesmärk on muuta seda, kuidas inimene ennast tunneb. "Emotsioone saab muuta mitmel viisil, ümbertõlgendamise puhul on tegemist katsega mõtestada ümber asjaolud või sündmused, mis ühte või teist tunnet tekitavad," selgitas ta.
Soov tunnet muuta ei pea olema tingimata teadlik, sest psüühika reguleerib emotsioone pidevalt ja tihti üpris automaatselt. "Näiteks võime saada mitmeti tõlgendava sõnumi, mis võib tekitada korraks kahtluse, et selle saatja tahtis meid solvata. Sellisel juhul võime endale märkamatult selle esialgse tõlgenduse asendada mõne muu, solvumist vältiva tõlgendusega," arutles Uusberg.
Olukord ja eesmärgid
Kaasprofessori sõnul maksab eristada ümbertõlgendamise juures kahte tahku. Esimene puudutab inimese enda eesmärke ja muid motiive. Näiteks võib ambivalentse sisuga sõnum olla häiriv, sest see riivab meie soovi olla lugupeetud. Teine aspekt puudutab seda, kuidas me tajume olukorda ennast ja seda oma peas konstrueerime. Sõnumi puhul hõlmab see näiteks seda, milliseid kavatsusi me sõnumisaatjale omistame.
Psühholoogias on seni rohkem tähelepanu pööratud sellele, kuidas me emotsioone reguleerides olukordi ümber konstrueerime. Vähem on käsitletud eesmärkide ja motiivide nihutamist.
Eristust võib seletada näite abil liiklusest, kus kaassõitja sõidab meile äkiliselt ette ja sunnib meid pidurdama. "Enesetunde parandamiseks võime korrigeerida oma eesmärke, näiteks meenutades, et tervena kohale jõudmine on kiiresti kohale jõudmisest olulisem. Võime korrigeerida aga ka oma arusaama olukorrast endast, näiteks mõeldes, et liiklushuligaani asemel võis tegu olla algaja roolikeerajaga, kes sattus segadusse ja tegi ootamatu liigutuse," märkis Uusberg.
Emotsioonide reguleerimise muudab keeruliseks asjaolu, et tihti ei lähe see nii libedalt, kui soovitakse. Võime küll ütelda endale, et küllap ei tahtnud teine inimene meid oma sõnumiga solvata, aga see ei pruugi juba tekkinud tunnet muuta, kui me oma ümbertõlgendust ei usu. "Kui oled endast väljas ja üritad end sõnadega rahustada, siis võib tulemus olla üksjagu pettumustvalmistav," lisas Uusberg.
Kaugeltki mitte kõik muutused emotsioonides ei toimu reguleerimise tulemusel. Vahel tekitab elu ise olukorra, kus saavad tähtsaks hoopis mingid teised eesmärgid ja see, millest inimene oli püüdnud mõtte jõul üle saada, kaob justkui iseenesest. "Näiteks kohtad kedagi, keda pole aastaid näinud ja see olukord ise dikteerib uued eesmärgid ja ka teistsuguse tundeseisundi," arutles Uusberg.