Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab seekord teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Haapsalus, Valgas, Paides ja Sillamäel. Igas linnas määrati amfetamiini, metamfetamiini, MDMA ehk ectasy, kokaiini ja metadooni jääkide kogust reovees tuhande inimese kohta ühes ööpäevas.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt rääkis, et peamine põhjus uuringu tellimiseks on teada saada, millised narkootikumid Eesti turul levivad ja kuidas olukord ajas muutub. Teave aitab tema sõnul paremini teha ennetustööd ja seda ka kohalikel omavalitsustel.

Seekordses valimis olid linnad, kus varem ei ole narkootikumide tarbimist uuritud, ja Tallinn, mida vaadatakse iga kord. Söödi sõnul saab uuringust järeldada, et võrreldes varem uuritud linnadega on praegu valimis olnud linnades narkootikumide tarvitamine väiksem. Isegi kui selgus, et mõnes linnas tarvitati mõnd ainet rohkem, siis seda tehti kokku vähem kui aasta alguses.

Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse teadur Katri Abel-Ollo ütles, et narkootikumide tarvitamises Eestis midagi rõõmustavat ei ole. "Noored tarvitavad väga palju narkootikume. Kõige levinum on kanep, mida paljud ei pea narkootikumiks, aga mida ta ikkagi on," lausus ta.

Kõikide uuritud ainete keskmiste annuste järgi tarbiti Eestis enim amfetamiini, millele järgnes kokaiin. Kanepi tarvitamist seekord uuringus ei hinnatud.

Kuigi Abel-Ollo jaoks olid tulemused oodatavad, siis mõneti üllatas teda see, kuidas Valgas leiti reoveest rohkem amfetamiini kui väiksele kohale omane. Tema sõnul võib põhjus seisneda ka selles, et piirkonnas võib olla laboreid või tootmist, mis kasutavad amfetamiini oma tootmisprotsesside käigus.

Mari-Liis Sööt rääkis, et viimasest uuringust tuleb tõepoolest välja, kuidas Valgas on probleem kõige suurem. "Kui me kõrvutame Valga andmeid varasemate andmetega näiteks Kohtla-Järvelt, siis näeme, et arvud piirilinnas on kordades madalamad kui varasemad arvud Kohtla-Järvelt," lausus ta.

Valgas tuvastati augustis, mil proove võeti, amfetamiini viis annust tuhande elaniku kohta, Kohtla-Järvel oli maikuus see number umbes kaheksa korda kõrgem. "See ei tähenda, et kui Valgas oli seekord koguste arv teiste linnadega võrdluses kõrgem, siis see oleks Eesti mõttes midagi suurt," ütles ta.

Uuringust on ka näha, et Tallinnas tarvitatakse võrreldes teiste linnadega rohkem kokaiini. Ühe seletuse järgi on kokaiin kallim narkootikum ja seetõttu eelistavad väiksemate piirkondade inimesed muid meelemürke. Katri Abel-Ollo ütles, et tegelikult on kokaiini hind aastatega odavamaks läinud, aga võrreldes amfetamiiniga on see kindlasti kallim. "Suurlinnades on kokaiin levinud seepärast, et seda seostatakse meelelahutusnarkootikumina. Suurtes linnades on meelelahutuse ja ööelu võimalused suuremad ja laialt levinumad," ütles ta.

Kriitiline meel säiligu

Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson soovitas uuringusse kriitiliselt suhtuda. Ta ütles, et kui tahame põhjapanevaid järeldusi teha, siis peaks proove analüüsima pikema aja vältel ning tihemini.  Seda selleks, et saaks aimu, kui suur võib olla juhuslik varieeruvus. Peale selle võiks vaadata pidevalt samu linnu, sest siis saab teha konkreetsemaid järeldusi konkreetsete linnade kohta.  

"Mina võtaksin ühe piirkonna ja teeksin mingisuguse aja jooksul iga nädal analüüse. Siis saaks teada, kuidas metoodika töötab," lausus Tenson. Praegu võib tema sõnul olla uuringus palju juhuslikkust ja seetõttu tasub uuringusse suhtuda kriitiliselt, sest andmeid on vähe.

Sööt ütles, et kuna sel aastal teevad nad uuringut esimest korda, siis otsustati läheneda tasa ja targu, arvestades võimet analüüse teha. "Ei ole välistatud, et edaspidi hõlmame suuremat hulka linnu korraga. Selle aasta lõpuni jääme viie linna juurde," lausus ta.

Uuringu tarvis võeti proove esmaspäeval. Tenson ütles, et esmaspäeval on proove mugav võtta, sest siis saab need kohe laborisse viia ja labor saab rahulikult edasi toimetada. "Ma arvan aga, et laupäevane proov näitaks suuremat narkootikumide taset reovees," ütles ta.

Kui inimesed on nädalavahetusel narkootikume tarvitanud, siis Tensoni sõnul neid enam suures jaos esmaspäevasest reoveeproovist ei leia. Ehk siis narkootikumid käivad kehast suhteliselt kiiresti läbi. Kui narkootikume tarvitatakse nädalavahetusel, siis esmaspäevane proov seda enam tema sõnul näidata ei pruugi.  

Viimased proovid võeti augustis, mil inimesed puhkasid. See võib seletada, miks Tallinnas on narkootikumide tarbimine langenud: inimesed veedavad puhkust pealinnast eemal. "Samas võivad need inimesed olla väikelinnades ja siis peaksid justkui olema sealsed kogused suuremad, aga me ei näe seda," lausus Mari-Liis Sööt.

Politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Kristjan Tommingas tõdes, et PPA-le on reoveeuuringud täiendavaks indikaatoriks märkamaks muutusi erinevate ainete plahvatuslikul levikul. Staažika narkopolitseiniku sõnul on reoveeuuringu tulemustest hoolimata selgelt näha, et erinevaid narkootilisi aineid tarvitatakse jätkuvalt murettekitavalt palju.

Abel-Ollo tõdes samuti, et uuring on toetav meede, et saada aru, mis ühiskonnas toimub narkootikumide vallas. "See ei ole kivisse raiutud, seda tuleb võtta indikaatormeetmena," lausus ta.

Reoveeuuringut tehakse narkootiliste ainete kohta korra igas kvartalis selleks, et saada ülevaadet enim levinud uimastitest Eesti eri paigus. Samu linnu vaadatakse kahel järjestikusel perioodil.