"Piir inimese ja looma vahel on kummaline teema. Selle kohta on sadu kui mitte tuhandeid uuringuid tehtud, et näidata, kui erilised me teiste loomadega võrreldes oleme", ütles Maran saates "Uudishimu tippkeskus".

Samal ajal tuleb tema sõnul üha juurde töid, mis sellist seisukohta ümber lükkavad. Selgunud on näiteks, et mõtlemis- ja empaatiavõime ning eneseteadlikkus on olemas ka loomadel. "Niisiis tegelikult peaks küsimuse teistmoodi püstitama: kui sarnased me oleme teiste liikidega? Kui hakkame niipidi vaatama, oleme tegelikult meeletult sarnased," osutas Maran.

Kust aga üldse võtab inimene mõtte, et ennast ülejäänud loodusest erinevaks pidada? Marani sõnul viivad selle mõtteviisi juured aabrahamlikku religiooni, Esimesse Moosese raamatusse. "Seal seisab, et inimene on tehtud jumala näo järgi, ta on kõigist teistest kõrgem ja kõik ülejäänu on tema ülemvõimu all," sedastas ta.

Muutuste jaoks oleks inimkonnal tema sõnul tarvis uut suurt narratiivi, kus inimene oleks osa biosfäärist nagu kogu ülejäänud loodus. "Kuni me seda endale paika pole pannud, ei ole meil võimalik lahendada ka keskkonnakriisi, milles me praegu oleme," sõnas Maran.

Jaga ja valitse

Inimese komme loodust enda ümber jagada ja valitseda on Tiit Marani sõnul paratamatu, sest inimese suhtumine teistesse eluvormidesse on ajaloos olnud väga erinev. "Võtame näiteks lemmiklooma. Ühel hetkel avastab tema pidaja, et lemmikloom on isiksus. Kui loom muutub juba persooniks, siis suhtub inimene temasse nagu igasse teise pereliikmesse," seletas ta.

Teisalt näeb inimene osades loomades eeskätt toiduallikat. Kui traditsioonilises põllumajanduses söödavat looma austati, siis industriaalne põllumajandus käsitleb Marani sõnul looma kui objekti. "Kõik, mis on industriaalne, kipub olema väga asjapõhine, mitte elupõhine," seletas ta.

Tööstuslik tootmine viib kolmanda suhtetasandini inimese ja looma vahel, kus inimene loomade elukeskkonda hävitab. "Inimene on samamoodi looduse osa. Ometi oleme laiendanud oma mõju nii meeletult, sest kultuurivallid meie ümber on nii paksud, et me ei näe, mida me teeme," tõdes Maran. Näiteks ei pruugi troopilisest kliimast pärit toiduaineid sööv inimene aduda, et päritoluriigis võeti nende kasvatamiseks vihmametsa maha.

"Kuidas on ökotsiid lubatud, on hea küsimus," märkis Maran. Tema sõnul näeb inimene enda maailma ja loodust kui ressursside maailma eraldiseisvana. Kuniks inimene ei mõtle endast ja loodusest kui tervikust, on ökotsiid tema sõnul paratamatu. "Siis toimubki teiste liikide väljavõtmine selleks, et meie saaksime lõpmatult tarbida – mis muidugi oma olemuselt pole lihtsalt võimalik," arutles Maran.

Vaata pikemat vestlust Tiit Maraniga saates "Uudishimu tippkeskus".