Teadlased taastasid imetajate ühiseellase genoomi
Kõik tänapäeval maailmas elavad imetajad nokkloomast sinivaalani ja hiirest inimeseni põlvnevad ühest ühisest esivanemast, kes sibas sauruste eest hoidudes ringi umbes 180 miljonit aastat tagasi.
Sellest loomakesest ei ole palju teada, kuid nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm arvutuslikult rekonstrueerinud tema genoomi.
Evolutsiooniökoloog Harris Lewin Ameerika Ühendriikidest Davise California Ülikoolist ja ta kolleegid võtsid aluseks 32 tänapäeval elava imetaja täielikult järjeldatud genoomi.
Alusgenoomid pärinesid muu hulgas inimeselt, šimpansilt, vombatilt, küülikult, lamantiinilt, koduveiselt, ninasarvikult, nahkhiirelt ja soomusloomalt.
Selgus, et imetajate ühiseellasel oli rakutuumas arvatavasti 40 kromosoomi – pikki DNA molekule koos valgulise ümbrisega. Inimesel, võrdluseks, on kromosoome 46.
Selgus ka 1215 geenijada, mis koosnevad kõigil liikidel ühesugustest geenidest ühesuguses järjestuses ja paiknevad samas kromosoomis; mõnedki neist geenidest vastutavad selle eest, et loode areneks üsas õigesti.
Teadlased rekonstrueerisid ka imetajate genoomide arenguteid ühiseellasest kuni tänapäeva liikideni.
Ilmnes, et eri imetajarühmades on kromosoomide ümberkorraldused käinud erisuguse kiirusega; mäletsejalistel näiteks, kelle tänapäevaseiks esindajaiks on veis, lammas ja hirv, on 66 miljonit aastat tagasi, sauruste kadumise aegu muudatused kõvasti hoogustunud.
Teadlased loodavad ise, et nende tulemustest võib abi olla muu hulgas loomaliikide kaitsel, aga loomulikult ka loomade evolutsiooni paremal mõistmisel.
Tulemused on kõigile lähemalt lugeda Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Pildil on ürgloom Morganucodon oehleri kunstniku kujutuses. Kõigi imetajate ühiseellane nägi arvatavasti üsna samasugune välja.
