Kokku lisandus möödunud nädalal 3370 uut haigusjuhtu. Neist 1188 kinnitati laboratoorselt ja 2182 diagnoositi kliiniliselt. Võrreldes ülemöödunud nädalaga suurenes haigusjuhtude arv kümnendiku võrra.

Nakatumiskordaja oli möödunud nädalal 1,08. Eelnenud nädalal oli see 1,15 ehk nakatumiskordaja on languses.

Kõige suuremat juurdekasvu täheldati sel korral vanuserühmas 75–79 aastat, kus ulatus see ligi 70 protsendini. Üle 60-aastaste seas tervikuna kasvas aga positiivsete testide osakaal 32,3 protsendi võrra.

Kooliealiste seas vähenes seevastu uute juhtude arv veidi enam kui poole võrra.

Keskmine riskitase

Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine. Nädala keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on kasvanud 7,1 pealt 8,4 peale. Kokku hospitaliseeriti 160 inimest.

Neist 59 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu (eelmisel nädalal 52).
Kokku viibib esmaspäevase seisuga haiglaravil 176 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil 4 patsienti, juhitaval hingamisel 2 patsienti.

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 72 aastat. Üle 60-aastaste hospitaliseeritud patsientide osakaal moodustas patsientide üldarvust 82,4 protsenti.

Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100 protsenti. BA.5 osakaal on olnud stabiilne viimastel nädalatel ja moodustab koos tema järglastega üle 90 protsendi kõikidest ringlevatest alamliinidest.

Suremus

Möödunud nädalal suri 14 koroonasse nakatunud inimest, kelle keskmine vanus oli 78,4 aastat. Vaktsineerimata oli neist kuus ja vaktsineerimise kuur lõpetatud kaheksal inimesel. Kõikidel olid erinevad kaasuvad haigused või seisundid. Kuuel inimesel oli COVID-19 põhiline surmapõhjus.

Antikehad on üle 90 protsendil täisealistest 

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu värsked tulemused näitasid, et viirusevastaste antikehadega inimeste hulk on saavutanud rekordtaseme. Viirus on aga täisealiste seas jätkuvalt laialdaselt levinud. Tulemuste põhjal kujutas nakkusohtu pea iga 30. täisealine elanik.

Seireuuringus osalenutest olid koroonaviiruse vastased antikehad olemas ligi 92 protsendil. Näitaja on kuuga kolme protsendi võrra paranenud. Seireuuringu juhi ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda on tulemus ootuspärane, sest eelmise etapi vältel oli nakatunute hulk väga suur.

Kõige paremini on antikehadega kaitstud vaktsineeritud inimesed – pea kõigil neist olid kaitsekehad olemas. Neist, kes on antikehad saanud üksnes haiguse läbipõdemisega, olid kaitsekehad olemas 77 protsendil. Neist, kes pole vaktsineeritud ega enda teada ka koroonat põdenud, olid antikehad olemas 57 protsendil. Viimaste osakaal on viimase kuuga kasvanud kõige enam.

Kalda sõnul pakub see kinnitust tõsiasjale, et viiruse levik on olnud laialdane, kuid haigestunute sümptomid väga kerged.

Seire käitumisuuring näitab jätkuvat ohutunde vähenemist. Võimalike nakatunutega kokkupuudete arv on mõnevõrra vähenenud, kuid valdav osa kontaktsetest ei võta siiski viiruse edasise leviku vältimiseks midagi ette.

Tõhustusdoosi tegemiseks on valmisolek suurem vanemates earühmades. Kolmandat kaitsesüsti plaanib tegema minna ligi pool üle 65-aastastest küsitletutest. Seejuures on meeste huvi tõhustusdoosi vastu veidi suurem kui naistel.