Ohatiseviiruse laialdases levikus on ilmselt süüdi musitamine
Herpese tänapäevased tüved hakkasid üle maailma levima pronksiajal. Sellele viitavad ohatisi põhjustava viiruse järjestatud genoomid. Toimunut saab seostada rändega Euroopasse ning suudlemise esilekerkimisega.
Tartu Ülikooli teadlased koostöös Cambridge'i Ülikooli kolleegidega leidsid ja järjestasid esmakordselt huuleohatist ehk külmaville põhjustava herpeseviiruse vanad genoomid. Selle viirusega on maailmas praegu nakatunud umbes 3,7 miljardit inimest.
Uuringu autorite sõnul võis huuleherpese vohamine pronksiajal langeda kokku idast sisse toodud uue kultuuritavaga. Nimelt suudlemisega. Huuleohatis on kogu elu peremeesorganismis peidus. Edasi kandub ta ainult huulte otsesel kokkupuutel.
Seni olid varaseimad geneetilised andmed herpesest olemas aastast 1925. Nüüd aga õnnestus teadlasrühmal leida viirus tuhande aasta jooksul eri aegadel surnud nelja inimese säilmetest. Teadlased eraldasid hambajuurest viiruse DNA. Sageli ägeneb herpes koos suuinfektsiooniga. Vähemalt kahel uuritud muistsel inimesel oligi igemehaigus ja kolmas suitsetas tubakat.
Vanim leid pärines Venemaal Uurali mägedest välja kaevatud täiskasvanud mehelt, kelle säilmed pärinevad nooremast rauaajast umbes 1500 aastat tagasi. Kaks järgmist olid elanud Ühendkuningriigis Cambridge'is: üks neist oli 6.–7. sajandil surnud naine, teine oli 14. sajandi lõpus maetud noormees, kellel oli raske mädane hambapõletik. Hiliseim leid saadi Hollandis välja kaevatud noorelt täiskasvanud mehelt, kes oli kirglik savipiibu suitsetaja ja tapeti tõenäoliselt 1672. aastal, mil prantslased ründasid tema Reini-äärset koduküla.
Kuigi teadlased uurisid umbes 3000 arheoloogilisest leiust võetud DNA proove, siis herpes leiti neist vaid neljal.
Umbes viis tuhat aastat tagasi juhtus midagi, mis võimaldas ühel herpesetüvel teised alistada. Teadlased arvavad, et nakkus võis jõudsamalt levima hakata suudlemise suurenemise tõttu.
Varaseima kirjaliku jälje suudlemise kohta leiab Lõuna-Aasiast pärinevast pronksiaegsest käsikirjast. Suudlemise komme ei ole inimkultuurides kaugeltki üldlevinud. Teadlased oletavad, et suudlemine jõudis Euroopasse Euraasiast tulnud rändega.
Sajandeid hiljem üritas Rooma keiser Tiberius keelata suudlemise ametlikel üritustel. Tõenäoliselt selleks, et vältida haiguste levikut.
