Sellise niinimetatud tetraneutroni olemasolu võimalikkusest on füüsikute seas juttu olnud juba paarkümmend aastat: aastal 2002 tõdesid teadlased, et berülliumi ja süsiniku aatomite kokkupõrkel võib põhimõtteliselt neutroninelikuid tekkida.

Kuid need katsed olid liiga ebatäpsed, et teisi võimalikke seletusi oleks saanud välistada. Nüüd on Saksa ja Jaapani teadlased saanud hoopis tõsisemat tõendust.

Meytal Duer Darmstadti Tehnikaülikoolist ja ta kolleegid valmistasid kõigepealt natuke ebatavalisi heeliumi aatomeid, mille tuum sisaldas nelja neutronit rohkem kui tavaline heeliumituum.

Siis põmmutasid nad neid aatomeid prootonitega, lootes, et põrkeil eralduvad nelja neutroni võrra suurendatud tuumast just need neli neutronit üheskoos.

Teadlased mõõtsid osakeste energiat ja impulssi väga täpselt nii enne kui ka pärast põrget.

Tetraneutroneid otseselt näha ega mõõta ei õnnestunud, kuid üksikneutronite mõõtmiste põhjal oskasid teadlased välja arvutada, et ülilühikest aega, üks kümne tuhande miljardi miljardik sekundit olid need tetraneutronina koos olnud.

Teadlased loodavad, et mitmest neutronist koosnevaid süsteeme lähemalt uurides suudavad nad paremini mõista ka neutrontähti, mis koosnevadki üksnes tihedalt kokku pakitud neutronitest.

Oma praegused tulemused on Duer ja kaasautorid avaldanud ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.