Milline on tõlkija kuvand 21. sajandi maailmas? Kas tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on muutumas ka tõlkija roll, vastutus ja olulisus? Kuidas näevad tõlkimist tavalised inimesed ja milliseid pädevusi peetakse tõlkija puhul oluliseks? Just nendele küsimustele otsisid Tallinna Ülikooli (TLÜ) tudengid oma uues uuringus vastust.

Tõlkimisega seotud stereotüübid ja tõlkija pädevused

Tudengite küsitlusele vastas kokku 106 erinevate Eesti ülikoolide tudengit, neist 21 kirjaliku tõlke magistranti TLÜ-st ja Tartu ülikoolist, 51 TLÜ keelte- ja kultuuride erialade bakalaureusetudengit ja 34 Tallinna Tehnikaülikooli erinevate erialade tudengit.

Uurimuses osalenud tudengid olid kõige rohkem puutunud kokku arvamusega, et inimene, kes oskab võõrkeelt, oskab automaatselt ka tõlkida, aga ka näiteks arusaamaga, et tõlkimine on lihtne ja selleks pole vaja eriteadmisi. Samuti arvatakse sageli, et masintõlge – näiteks Google Translate – teeb tõlkija eest kogu töö ära. 

Enamik vastajaid leidis, et tõlkimine on teksti lähtekeelest sihtkeelde tõlgendamine, lisaks peeti tõlkimist ka kultuuride vahendamiseks. Kõik kolm sihtrühma pidasid tõlkijale kõige olulisemaks pädevuseks traditsiooniliselt head siht- ja lähtekeele oskust, kuid kirjaliku tõlke magistrandid rõhutasid ka eelneva tõlkekogemuse ja spetsiifilise tõlkealase hariduse vajalikkust. 

Kõiki teisi küsimustikus mainitud pädevusi peeti teisejärguliseks ehk pigem oluliseks. Näiteks olid sellised pädevused kiire töötempo ja stressitaluvus, valdkonnaspetsiifilised teadmised, loomingulisus ning teadmised teksti keelelisest ja sisulisest toimetamisest. Seega  ei ole valdkonnateadmiste ja laia silmaringi vajalikkust tõlkimisel veel täielikult teadvustatud. 

Samas nõustuvad kõik erineva taustaga tudengirühmad, et kui tõlkija pole tõlgitava teksti valdkonnaga piisavalt hästi kursis, võib tekst edastada sisuliselt vale sõnumit. Sellistel juhtudel võib tekkida kliendile nii varalist kui ka mittevaralist kahju. 

Tõlkija kuvand

Tõlkija mainet ja kuvandit Eesti ühiskonnas peetakse pigem heaks, ehkki tõlkemagistrantide meelest on see keskmine. Tulevased tõlkijad tunnevad, et nende ametit ei väärtustata nii palju kui võiks. Kõik kolm sihtrühma usuvad, et tehnoloogia ja masintõlke areng, näiteks Google Translate, on tõlkija kuvandit viimastel aastatel mõjutanud. 

Samuti nõustuti suures osas sellega, et tõlkija töö on ajas muutunud, seda just masintõlke, tõlketarkvara, tehnoloogia ja keele arenemise, aga ka üleilmastumise tõttu. Vastajad leidsid ühtlasi, et tõlkija maine sarnaneb õpetaja ametile, olgu selleks siis õpetaja gümnaasiumis või õppejõud ülikoolis. Sarnast tulemust on näidanud ka varasemad sellelaadsed uurimused Eestis.

Mis on tõlkimine?

Küsitletud tudengite erinevad arusaamad tõlkijatööst on mõistetavad, sest küsimusele, mis on tõlkimine, ei ole lihtne vastata. Definitsioone on palju ja ükski neist ei pretendeerigi lõplikule tõele. Lisaks tuleb rinda pista levinud stereotüüpidega. Traditsiooniliselt on tõlkijaametiga seostatud filolooge. 

Ehkki nii võõr- kui ka emakeeleoskus on tõlkijale kahtlemata vajalik, on tõlkijale tarvilik kompetents palju laiem. Tõlkimise üha tehnilisemaks muutumine ning tõlkevaldkondade paljusus nõuavad tänapäeva tarbetekstide tõlkijalt väga erinevaid oskusi ja teadmisi, kaasa arvatud strateegilist kompetentsi ja kognitiivseid oskusi. Väga olulised on näiteks valdkonnateadmised, mille vajalikkust kiputakse sageli alahindama. 

Lisaks on ühiskonnas pika aja jooksul kujunenud välja teatud kuvand tõlkijast, mis paraku võib osutuda reaalsusest erinevaks ja tuua kaasa negatiivse mainekujunduse. Näiteks arvatakse, et võõrkeele oskamine tähendab kohe ka seda, et inimene oskab tõlkida. Koos masintõlke arenguga on hakanud viimasel ajal levima ka arusaam, et inimtõlkijat polegi enam vaja ja masin suudab kõik vajaliku töö ära teha. 

Uuring näitas niisiis, et stereotüüpne arusaam tõlkijast ja tema tööst on visa kaduma. Eelarvamustega puututakse endiselt palju kokku, ehkki valdkonnateadmisi ja teisi tõlkijale vajalikke pädevusi on hakatud teadvustama. Vahet tehakse ilukirjanduse ja tarbetekstide tõlkija tööl, kusjuures ilukirjanduse tõlkija mainet peetakse paremaks. Tarbetõlkija töö ulatust ja keerukust siiski veel täielikult ei tajuta.

Uurimus valmis Tallinna Ülikooli ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektina "Tõlkija kuvand 21. sajandi muutuvas maailmas – valdkonnateadmiste olulisus".