Sotsiaalmeediaplatvormil Facebook on suur probleem, mis pole seotud privaatsuspõhimõtete või kasutajate turvalisusega. Teadlaste arvutuste kohaselt on Facebookis paarikümne aasta pärast rohkem surnud inimeste kasutajakontosid kui elavate omasid.

Kui varem tuli konto kasutajal anda oma paroolid kellelegi, kes pärast inimese surma kontole ligi pääseks ja selle kustutaks, siis nüüd on võimalik teha kontost mälestuskonto. Selleks, et kontost saaks mälestuskonto, tuleb igal inimesel valida endale digitaalse pärandi haldaja. Inimese eluajal ei pääse haldaja kontole ligi, küll aga saab ta pärast kontoomaniku surma otsustada, mis saab kontost edasi.

Kui kontoomanik ei vali omale inimest, kes tema digitaalset pärandit haldaks, siis saavad lähedased konto sulgeda juhul, kui annavad Facebookile teada, et inimene on siitilmast lahkunud. Kiireim viis selleks on sisse skannida surmatunnistus ja see Facebookile saata.

Paljude kontodega aga ei tehta midagi ja nii on need tänase päevani alles, kuigi inimene võib olla juba aastaid surnud. Tiidenbergi sõnul näitavad mitmed teadusuuringud, et lahkunud inimeste kontode külastamine on üks viis, kuidas inimesed leinaga toime tulevad. "Käiaksegi vaatamas lahkunu vanu pilte ja postitusi. Sinna võib jätta ka järelehüüde stiilis postitusi," sõnas professor.

Robotmoderaatorite kitsaskohad

Hiljuti sulges Facebook ajutiselt Igor Taro konto, kes pidas seal päevikut sõjast Ukrainas. Põhjus olevat olnud vihakõnes. Facebookis saab igaüks teavitada, kui märgatakse ebasobivaid postitusi. Keskkond on olukorra lahendanud inimtööjõu ja automatiseeritud algoritmiliste meetodite abil.

"Selleks, et inimmoderaator postitust vaataks, peab see saama lipukese külge kas robotilt või teistelt kasutajatelt," rääkis Tiidenberg. Kõigil kasutajatel on võimalik Facebooki teavitada, kui mõni postitus tundub ebasobiv ning anda märku, milliseid reegleid see rikub.

"Keeruliseks teeb olukorra see, et Facebookil on küll reeglid mustvalgelt kirjas, aga nad ise ütlevad ka, et neil on õigus neid rikkuda. Juhul, kui leitakse, et sisu on uudisväärtuslik või avaliku huvi teenistuses," selgitas ta.

Robotmoderaatorid vaatavad professori sõnul kindlaid sõnu. Küll aga on inimesed nutikad ja nii suudetakse teatud väljendeid vältida. "Meil Eestis MMS-i asemel öeldakse kolmetäheline sõna ja Ameerikas öeldakse Donald Trumpi asemel 45, sest ta oli 45. president," rääkis Tiidenberg, kuidas inimesed robotid üle kavaldavad.