Kuid juba päris ammustel aegadel tehtud uuringutest võib välja lugeda, et ka möödanikus on lapsed suurema osa ajast paigal olnud.

Nii ongi päevakorral küsimus: kas ekraaniseadmete tulek ongi üldse laste liikuvust kahandanud või see ainult tundub nii, sest tundub loogiline?

Lõuna-Taani Ülikooli teadlased eesotsas Jesper Pederseniga võtsid nõuks sellele küsimusele senisest kindlam vastus leida.

Nad kutsusid katseid tegema 89 perekonda, kokku 181 last ja 164 täiskasvanut, kelle jagasid kahte rühma.

Ühe rühma perekonnad pidid oma telefonid ja muud nuhvlid kaheks nädalaks hoiule andma ja piirama meelelahutuslikku ajaveetmist arvutiekraani ees kolme tunniga nädalas. Teine rühm oli kontrollrühm, kes jätkas igapäevaelu nagu ikka.

Katseisikute kehale kinnitati aktseleromeetrid, mis andsid teada, kui palju ja mil moel nad katseaja jooksul liikusid.

Selgus, et need lapsed, kelle pere nutiseadmed hoiule võeti ja ekraaniaega piirati, tegelesid füüsilise aktiivsusega iga päev keskmiselt 45 minutit rohkem kui kontrollrühma lapsed. Erinevus oli eriti suur, 73 minutit, nädalavahetusel.

Nii on nüüd päris selge, et elektroonikaseadmete kasutus tõepoolest vähendab laste liikumisaega.

Huvitav oli aga see, et täiskasvanutel ei tulnud ekraaniaja piiramistest liikumisaega oluliselt juurde. Teadlaste oletusel võib põhjus olla selles, et täiskasvanute füüsiline tegevus on vähem spontaanne kui lastel.

Samas leiavad nad, et täiskasvanud pereliikmed võiksid ikkagi mõelda ekraaniaja vähendamisele, sest lapsed võtavad neist ju eeskuju.

Oma tulemustest ja oletustest kirjutavad Pedersen ja kaasautorid ajakirjas JAMA Pediatrics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.