Nii nagu süsihappegaasi, eraldub ka heeliumi fossiilkütuste põletamisel, kuid sedavõrd vähesel määral, et seni ei ole selle kergekaalulise väärisgaasi juurdetulekut atmosfääri ära mõõdetud.

Benjamin Birner ja ta kolleegid La Jollas asuvast San Diego California Ülikooli Scrippsi okeanograafiainstituudist said nüüd uudset mõõtevõtet kasutades teada, et isotoop heelium-nelja hulk atmosfääris on tõepoolest kasvanud, kuigi väga väikesel määral.

Kasvuhoonenähtust ei hoogustaks heelium ka suuremal määral, kuid selle gaasi koguse kasv osutab taas kord tõigale, et kütusepõletus tõesti atmosfääri koostist muudab.

Isotoop heelium-nelja, mille aatomi tuumas on kahe prootoni kõrval ka kaks neutronit, tekib maakoores raskemate elementide radioaktiivse lagunemise tulemusel.

Heelium koguneb sageli just nafta- ja eriti maagaasimaardlatesse. Fossiilkütuste ammutamisel, töötlemisel ja põletamisel jõuab seda siis, nagu nüüd teaduslikult üle mõõdetud, ka atmosfääri.

Birneril ja ta kaaslastel õnnestus atmosfääriheeliumi pisuke iive kindlaks teha leidlikul meetodil. Nad ei mõõtnudki otseselt heeliumi taset õhus, vaid heeliumi ja lämmastiku suhet. Et lämmastiku hulka õhus võib pidada konstantseks, näitabki heeliumi-lämmastiku suhte muutus muutust heeliumi tasemes.

Kuigi heeliumi olemasolu atmosfääris on teadlased ammu tuvastanud, on selle juurdekasvu väga keeruline otseselt määrata, sest kogus on ikkagi väga väike, umbes viis osa miljoni kohta.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.