Rahvusvaheline teadlasrühm leidis, et inimesed orienteeruvad paremini keskkondades, mis meenutavad neile paika, kus nad üles kasvasid. Veel selgus, et inimesed, kes kasvasid maal, on paremad orienteerujad kui need, kelle lapsepõlv möödus linnas. Sugu, vanus ja haridustase siinkohal rolli ei mängi.

Paljud linnad on maailmas teadlikult kujundatud ehk võrgutaolised. Teised on aga kasvanud juhuslikumalt ja tänavad võivad loogelda risti-rästi. Võrgutaoline linn on näiteks Chicago, juhuslik aga Praha.

Kasvukeskkonna mõju uurimiseks kogusid teadlased andmeid 397 162 inimese kohta 38 riigist, kes olid mänginud videomängu Sea Hero Quest (SHQ). Mängus tuleb paadiga sõites leida tee mereolenditeni. SHQ mängijatele näidatakse esialgu kaarti, kus on näha nende praegune asukoht ja mitme kontrollpunkti paiknemine, mis tuleb üles leida määratud järjekorras.

Teadlased kasutasid ainult nende mängijate andmeid, kes olid jõudnud vähemalt 11. tasemeni, mis andis usaldusväärse hinnangu ruumilise orienteerumisvõime kohta. Konkreetne mäng valiti seetõttu, et SHQ-ga oli varasemalt näidatud, kuidas mängu põhjal saab ennustada inimese orienteerumisvõimet päris maailmas.

Lisaks mängust saadud andmetele töötasid teadlased välja mõõdiku selle kohta, kui keeruline on erinevate maailma linnade paigutus. Nad vaatlesid tänavavõrku 38 suurima linnas, kust mängijad pärinesid ja võrdlesid seda mängus toimunuga. Ehk milline oli linn, kust mängija pärit oli ja kuidas ta virtuaalmaailmas orienteerus.  

Selgus, et võrgutaolistes linnades üles kasvanud inimesed said videomängus paremini hakkama esimestel tasemetel. Tasemete kasvades ehk mängukeerukuse kasvades said paremaid tulemusi need, kelle lapsepõlv möödus linnast väljas või juhusliku ülesehitustega linnades. Seega kinnitas uuring keskkonna mõju inimese maailmatunnetusele ja näitas ka linnakujunduse tähtsust orienteerumisele.  

Teadustöö autorid mainisid, et ühest küljest tundub loogiline, et inimestel, kes kasvasid üles keerulisema ülesehitusega ehk juhusliku planeeringuga linnas, on parem orienteerumisoskus. Autorid nendivad aga, et tõenäoliselt on veel erinevaid aspekte, mis orienteerumisoskust mõjutavad.

Liikudes ebaregulaarse paigutusega tänavatel, tuleb inimestel tõenäoliselt hoolsamalt ümbrust jälgida ja kasutada ka ruumilist mälu, et õigest tänavaotsast mööda ei sammuks ja ikka õigest kohast ära pööraks.

Uurimistöö avaldati ajakirjas Nature.