Rootsi teadlaste värske uuring annab tõendust, et mängus võib olla perekonna struktuur, milles nooruk on võrsunud.

Robert Svensson ja Björn Johnson Malmö Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Plos One, et oma ema ja isaga koos elav noor kipub korda rikkuma väiksema tõenäosusega kui noor, keda kasvatab kas üksikema või üksikisa või kellel üks vanemaist on asendunud kasuvanemaga.

Autorite sõnul paistab nende töö eelnenute seast silma käsitletud peremudelite detailsuse poolest. Varem on pered tihtilugu jaotatud lihtsalt näiteks mõlema vanemaga peredeks ja muudeks.

Nüüd on Svensson ja Johnsson kasutanud andmeid neljast Lõuna-Rootsis aastail 2016 kuni 2019 korraldatud hetkeseisuküsitlusest. Andmestik hõlmas üheksat tüüpi korrarikkumisi nagu poevargus, röövimine või ka grafiitokunsti viljelemine.

Muu hulgas selgus, et peale oma ema ja isaga koos elavate noorte on teistega võrreldes vähem korrarikkujaid ka niisuguste noorte seas, kes on pärit niiöelda sümmeetrilise elukorraldusega peredest.

Viimaste all on mõeldud mudelit, kus vanemad, kes mõlemad osalevad järeltulija kasvatamises, elavad küll lahus, kuid on mõlemad kas üksikud või on mõlemal uus elukaaslane. Kui uus kaaslane on ainult ühel vanemal, aga teisel mitte, siis on käitumisprobleemid tõenäolisemad.

Kergemini kalduvad korda rikkuma ka üksikisa või üksikema kasvatatavad, samuti isa ja kasuema või ema ja kasuisaga koos elavad noored.

Svensson ja Johnsson märgivad aga sedagi, et seosed peremudeli ja noorte kõurikluse vahel kahvatuvad, kui pöörata pilk hoopis sellele, kui head on nooruki suhted oma perega ja kui hoolsalt vanemad tema tegemisi jälgivad.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.