Tänapäeval on lastel aja veetmiseks peale väljas liikumise palju teisi tubaseid ja istuvaid tegevusi. Ilmselt on enamus lapsevanemaid kogenud, et nutitelefonid ja arvutimängud võtavad ära päris suure osa laste vabast ajast. Nii võivad nad märkamatult tundideks istuma jääda, kirjutab Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktorant Pille-Riin Meerits.

Erinevad uuringud on kinnitanud, et enamiku laste päevane kehaline aktiivsus ei vasta soovituslikele normidele, mis tähendab päevas 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist. Eesti 11-15-aastastest lastest liigub nii palju vaid 16 protsenti.

Ebapiisav liikumine lapseeas suurendab aga mitmete haiguste tekkimise riski täiskasvanuna.  Näiteks põevad nad sagedamini südame-veresoonkonnahaigusi ja diabeeti. Lapsepõlves vähem liikunud inimestel on edasises elus väga raske oma väljakujunenud käitumisviise muuta. Seetõttu peaksid lapsevanemad tunnetama oma vastutust lapse liikumisharjumuse kujundamisel.

Siinkohal võiks olla abi minu ja mu kolleegide teaduslikel alustel välja töötatud kursusest, mis põhineb laste psühholoogiliste baasvajaduste rahuldamisel. Kursus koosneb lühivideotest, milles tutvustame vanematele erinevaid suhtlustehnikaid lapsega rääkimiseks ja tema innustamiseks.

Suhtlustehnikate kasutamine aitab suurendada laste sisemist motivatsiooni vabal ajal liikuda. Sisemise motivatsiooni korral liigub laps seetõttu, et see pakub talle rõõmu ja rahulolu. Välise motivatsiooni korral sõltub kehaline aktiivsus üksnes välistest tasudest või karistustest ning kontrolli puudumisel laps pigem õue ei lähe.

Lapsevanematele mõeldud kursus tugineb lapse psühholoogiliste põhivajaduste – autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse – toetamisele koolivälise liikumise osas.

• Autonoomsusvajadus tähendab, et laps tahab tunda, et ta ise kontrollib oma elus toimuvaid sündmusi. Seda saab toetada näiteks talle valikuid pakkudes.
• Kompetentsusvajadus märgib lapse soovi tunda eduelamust ja ise raskustega hakkama saada. Seda on võimalik toetada näiteks pakkudes lapsele asjakohast tagasisidet.
• Seotusvajadus tähendab, et laps soovib olla ümbritsetud hoolivate kaaslastega ning siin saab toeks olla näiteks aktiivse ja empaatilise kuulamisega. 

Kursusel tutvustatakse lühikeste videote abil 18 erinevat suhtlustehnikat lapse psühholoogiliste põhivajaduste toetamiseks. Videotes lähtume oma valdkonna tippteadlaste kirjeldatud motivatsioonitehnikatest. Just baasvajaduste rahuldamise kaudu saab lapsevanem suunata lapse sisemise motivatsiooni tekkimist, et vabal ajal rohkem liikuda.

Esimesed tulemused

Valminud kursuse tulemuslikkuse mõõtmiseks alustasime 2021. aasta oktoobris katseuuringuga. Selle käigus läbisid uuringurühma laste vanemad suhtlemiskursuse, samas kui kontrollgrupi laste vanemad selles ei osalenud. Seejärel võrdleme uuringu- ja kontrollrühma laste liikumisaktiivsust. Nii saame teha kindlaks, mil määral mõjutab psühholoogilisi põhivajadusi toetavate suhtlustehnikate kasutamine laste tegelikku koolivälist liikumist.

Samuti võimaldab katseuuringu käigus kogutud tagasiside veebikursust viimistleda. Teine uuringurühm huvitatud lapsevanematele alustab kursusega tuleval esmaspäeval.

Mõistagi mõjutavad lapse liikumisaktiivsust lisaks vanematele ka paljud muud tegurid, näiteks koolikeskkond ja eakaaslased. Edaspidi kavandamegi uuringut nelja grupiga – kontrollrühm, lapsevanemate kursusega grupp, kehalise kasvatuse õpetajate koolitusega rühm ning kombineeritud uuringugrupp, milles kursuse läbivad nii vanemad kui ka õpetajad. Oletame, et kombineeritud rühmasolevate laste liikumisaktiivsus suureneb enam võrreldes teiste uuringugruppidega.

Praeguseks on valmis vanematele suunatud veebipõhine suhtlemiskursus, mis põhineb laste psühholoogiliste baasvajaduste toetamisel. Kui katseuuring kinnitab kursuse tõhusust, on loodud praktiline ja kättesaadav õppematerjal lapsevanematele olenemata nende elukohast.

Mul on ka endal kolm erinevas vanuses last ja olen kursis nii ekraanide külgetõmbejõuga kui ka sellega, et lapsevanematel pole päevas just palju vaba aega. Veebipõhist kursust saab aga läbida mugavalt just endale sobival ajal ja kohas. Ilmselt soovivad kõik vanemad, et nende laps oleks terve ja aktiivne – nii praegu kui ka täiskasvanuna. Sestap on vaja laste liikumisele rohkem tähelepanu pöörata.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 11. veebruaril.