Robot Pepper aitab lahendada Eesti laste suhtlemisprobleeme

Laste kehvad sotsiaalsed oskused on kasvav probleem, mille diagnoosimine ja ravi on siiani olnud puudulik. Tartu Ülikooli Lastekliinikus tegutsev neurorehabilitatsiooni teadusrühm koos arvutiteadlastega arendab robot-terapeuti, mis võiks leevendada Eesti laste sotsiaalseid puudujääke.
Teame, et närvisüsteemi häirega lastel vanuses 5–13 aastat esineb sotsiaalse suhtlemise häireid enam kui pooltel. Suhtlemisoskuste defitsiit põhjustab aga omakorda koolikiusamist, raskusi sõprade leidmisel ja igapäevaeluga toimetulekul. Statistikaameti ja riigikontrolli andmetel vajab kõigist Eesti lastest mõnda tugiteenust 14 protsenti ehk 36 500 last, neist pea iga kümnes erinevate psüühikahäirete tõttu. Viimase kümne aastaga on see arv neljakordistunud, kirjutab Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorant Alina Roštšinskaja.
Sotsiaalsete oskuste puudujäägiga kaasneb laste vaimse tervisega seotud probleemide kasv. Ainuüksi Tallinna Lastehaiglasse jõudis 2021. aastal keskmiselt igal kuul enesetapukatse tõttu kuni 20 last. Tänapäeva ühiskonnas on üks kasvav probleem ka laste kõnehäired, mis kimbutavad igat neljandat koolieelikut. Suulise kõne arengu probleemid panevad aluse ka probleemidele kirjalikus kõnes ja õpiraskustele.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna doktorandina uurin oma teadustöö raames, kuidas aitab eestikeelse suhtlusroboti kaasamine taastusravi protsessi parandada laste suhtlemisoskusi ja sõnavara. Robot ise sarnaneb oma kasvult ja olekult lastele. Pepper oskab rääkida eesti keeles, näidata loomade ja spordiga seotud liigutusi, väljendada emotsioone, kõhul olevalt ekraanilt näitab ta pilte, mänge ja videoid – kõike selleks, et köita lapse tähelepanu ja arendada meie laste suhtlemisoskust.
Olen leidnud, et robotiga suheldes ei esine lastel sotsiaalärevust ega häbelikkust, mida kohtab sageli suhtluses täiskasvanuga. See aitab lastel paremini keskenduda just kõne sisulisele arendamisele. Roboti meditsiinilistel eesmärkidel kasutusele võtmine võimaldas edukalt treenida laste konflikti lahendamise ja eneseväljenduse oskusi, emotsioone, sõnavara ja viisakusreegleid.
Seni on Pepper meie uuringute raames sõprust loonud juba 25 lapsega vanuses 5–12 aastat, kellel esines probleeme igapäevaelu suhtluses. Lapsed võtsid Pepperi kiiresti omaks. Nad nägid temas sõpra, kelle juurde soovisid tulla heameelega teinekordki. Enamike laste arvates oli Pepper tark, usaldusväärne, ohutu ja südamlik.
Teiste töörühmade eelnevad uuringud on näidanud, et sotsiaalse roboti kaasamisel haridusprotsessi on lapsed selgitustes loogilisemad ja leiavad õpitus rohkem seoseid. See omakorda tähendab tulemuslikumat õpet. Humanoid- ehk inimsarnane robot suudab lapsi treeningprotsessis köita suurema osa ajast.
Võttes kasutusele ja arendades sobivaid tehisintellekti programme laste abistamiseks, saame seega parandada nende suhtlemisoskust, elukvaliteeti ja hoida nii laste vaimset tervist. Oleme loonud Lastekliinikus paindliku ja turvalise keskkonna, mis võimaldab mitmel moel arendada puudulikke oskusi ja toimetulekut keerulistes sotsiaalsetes olukordades. Seni treeningu läbinud laste vanemad ja õpetajad märkasid, et uuringus osalenute eneseväljendusoskus ja suhtlemisjulgus paranes.
Tulevikus saaks sarnaseid roboteid kasutada ka haridussüsteemis. Miks mitte kaasata robotit kooli- või lasteaiatundi? Suhtlusrobotid on laste silmis usaldusväärsed, mõistvad ja sõbralikud ning lapsed näevad neid kui kedagi, kes neid usalduslikult ära kuulab. Võiksime seega küsida, kas peaksime tõesti üritama hoida oma laps tehnoloogilisest progressist eemale või looma hoopis võimaluse, kuidas seesama tehnika panna abivajava lapse kasuks tööle.
Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 11. veebruaril.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa