Kas ettevõtja, kes vähendab oma kahjulikke mõjusid ehk äritegevuse sotsiaalset ja keskkondlikku jalajälge, raiskab seeläbi firma raha või hoopis investeerib tulevikku? Viimase 40 aasta jooksul on ligi 2000 teadustöös leitud, et üheksal juhul kümnest aus äri kahju ei too. Vähemalt pooltel juhtudel aitab see lausa tulusid suurendada.

Maailma suurfirmasid vaadeldes leidsin nüüd oma doktoritöös, et firmade vastutustundlikkuse langus kõigest ühe protsendi võrra võib neile aastas ärikasumina maksma minna 0,92 miljonit eurot.

Mida mõõdad, seda juhid

Ettevõtte vastutust tema mõju eest ühiskonnale mõõdab andmeanalüütika firma Refinitiv, kes teeb seda nii keskkondlikust (environmental), sotsiaalsest (social) kui ka äriühingu valitsemise (governance) seisukohast. Kokku moodustavad need mõjuhinnangud nn ESG skoori, mille kõrgem väärtus sajapunktiskaalal viitab ettevõtte äritegevuse suuremale läbipaistvusele.

Refinitiv võtab arvesse enam kui 500 mõõdikut. Need põhinevad näiteks küsimustel lapstööjõu vältimise, inimõiguste tagamise, toodete/teenuste ohutuse, keskkonnasõbralike pakendite ja korruptsioonist hoidumise kohta. Pikaajaliselt kõrge vastutustundlikkusega firmade seast võib leida Telia, Ericssoni ja ABB, mida on kõrgelt hinnanud ka Eestis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum.

Huvitaval kombel läheb pelgalt ESG skoori puudumine suurfirmadele kalliks maksma. Selle lähemalt uurimiseks kogusin Refinitiv Eikoni andmebaasist finantsandmeid ligi 57 000 börsiettevõtte kohta, mis moodustavad 99 protsenti maailma aktsiaturust. Neist pea 7000 firmal oli ESG skoor.

Juhuslikkusel põhineva sobitamismeetodiga tuvastasin omakorda 650 võrreldavat firmat, millest pooltel oli ESG skoor ja pooltel mitte. Need kaks rühma olid 2005. aastal oma tegevusala, suuruse, kasumlikkuse ja muude näitajate järgi statistilises mõttes samasugused. Leidsin, et 13 aastat hiljem oli ESG skoorita ettevõtete finantstulemus oluliselt nõrgem.

Seega võib ka vastutustundlikkuse mõõtmisel olla firmadele omaette väärtus ja majanduslik mõju – mida mõõdad, seda juhid.

Usalduskaupade eripärad

Ettevõtte juhtimist sotsiaalselt vastutustundlikuma ja seeläbi kasumlikuma äritegevuse suunas võivad teataval määral mõjutada nii ESG skooride koostajad kui ka huvigrupid. Neist eelkõige tarbijatel on käibe kaudu kõige otsesem mõju firma finantstulemustele. ESG skooriga 5000 ettevõtet uurides leidsin, et kui nende skoor vähenes protsendi võrra, siis 66 protsenti firma ärikasumi langusest tuli müügitulu vähenemisest. Järelikult on äritegevuse vastutustundlikkust puudutaval teabel oluline roll tarbija ja ettevõtte suhetes.

Säärast teavet võivad kõige rohkem vajada usalduskaupade ja -teenuste ostjad. Autot remonti viies, ravimeid või uut tehnikat soetades peab ostja tihti müüjat tavapärasest rohkem usaldama, sest tal endal ei ole erialaseid teadmisi, et toote kvaliteeti hinnata. Samas võib info ettevõtte suuremast sotsiaalsest vastutustundlikkusest anda tarbijale kergemini mõistetava signaali firma headest juhtimistavadest ja toote kvaliteedist. Järelikult võib usalduskaupade ja -teenuste ostja reageerida müüja vastutustundlikkust puudutavale teabele tugevamalt.

Suurfirmasid analüüsides leidsin enda avaldatud uuringus, et usalduskaupade ja -teenuste pakkujad kaotavad ESG skoori languse korral rohkem ärikasumit kui muude toodete pakkujad. Täpsemalt iga üheprotsendiline langus ESG skooris tõi kaasa keskmiselt 2,63 miljoni euro võrra suurema ärikasumi languse võrreldes muude toodete pakkujatega. Samal ajal tähendab see vastutustundlikumatele firmadele võimalust võita kliente.

Maagiline võluvits

Äkki piisaks siis ettevõtte kasumi suurendamiseks kõrgema sotsiaalse vastutustundlikkuse saavutamisest? Kuid kas see on ka hädavajalik? Arenenud riikides tegutsevate usalduskaupade ja -teenuste pakkujate puhul võib see tõesti nii olla. Ühest küljest seisavad sellised ettevõtted silmitsi tarbijate suurema infonõudlusega, teisest küljest aga ka ühiskonna kõrgete ootustega.

Kui keskendusin oma lisauuringutes 720 suurfirmale, mis pakuvad usalduskaupu ja -teenuseid arenenud riikides, sain kinnitust sotsiaalselt vastutustundliku äritegevuse vajalikkusele teatud finantstulemuste saavutamiseks. Nimelt selle ettevõtete grupi puhul ei küündinud ühegi firma ärikasum 700 miljoni euroni, juhul kui firma ESG skoor oli väiksem kui 21,5 ehk üle ühe-viiendiku sajapunktiskaalal.

Lisaks näitasid tulemused, et üheksa miljardi euro suuruse kasumi saavutamiseks on vajalik vähemalt ESG-skoor, mis on 75 ehk kolmveerand maksimumväärtusest. Küll aga enamike ESG-skoori tasemete saavutamine ei eelda kindla kasumi taseme olemasolu, mis tähendab, et kasum sõltub ESG-skoorist ja mitte vastupidi.

Saadud tulemused tuginevad laial analüüsimeetodite valikul (tõenäosusel põhinev sobitamine, fikseeritud efektidega paneelregressioonid ja vajaliku tingimuse analüüs). Need meetodid võimaldavad suurema kindlusega osutada põhjuslikule seosele sotsiaalselt vastutustundliku äritegevuse ja kasumi vahel.

Tulemusi saab aga laiendada vaid vaadeldud rahvusvahelistele suurfirmadele. Neist värvikas näide on Volkswagen, mis ütles, et nende autod saastavad õhku vähem kui päriselt. Saksa ettevõttele läks see hiljuti maksma koguni üle 30 miljardi euro.

Järelikult võib hoopis vastutustundetu äri olla raha raiskamine. Kasumi teenimine ja maailma paremaks paigaks muutmine ei välista teineteist, vaid on olulised komponendid pikaajalise edu saavutamisel.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 11. veebruaril.