Dimetüüleetri molekul koosneb üheksast aatomist, tema keemiline valem on CH3OCH3. Nii suurt molekuli ei olegi varem planeeditekkeketastest leitud.

Nashanty Brunken ja ta kolleegid Leideni Ülikoolist uurisid Tšiilis asuva raadioteleskoobistikuga ALMA meist 444 valgusaasta kaugusel Maokandja tähtkujus asuva noore tähe IRS 48 ümber keerlevat planeeditekkeketast.

Kettast, eriti ühest selle piirkonnast saabunud raadiokiirgusest lugesidki nad välja dimetüüleetrile iseloomulikke spektrijooni.

Leid on tähtis selle poolest, et aitab taas natuke paremini mõista, kuidas võivad planeetidel kujuneda elu tekkeks soodsad tingimused. Dimetüüleeter võib olla paljude muude orgaaniliste ühendite eellasaineks.

Kuigi seda ainet ei ole varem planeeditekkekettais nähtud, on juba mõnda aega teada, et tähetekkepilvedes teda on.

Teadlastel on avastuse üle hea meel. Neil oli juba jõudnud tekkida kahtlus, et võib-olla ei olegi nii suuri molekule võimalik planeeditekkekettais vaadelda.

Arvatakse, et tähetekkepilves tekkinud keerulisemad molekulid jäävad tekkinud tähe ümber moodustuvas planeeditekkekettas väikeste jäiste tolmuterakeste külge, mistõttu on neid raske kauge maa tagant tuvastada.

Nüüd nähtub, et tähe soojusest võib siiski piisata, et suuremad molekulid tolmuterakeste küljest lahti aurutada ja siis juba vabalt hõljuvana maisele raadioteleskoobile vaadeldavaks teha.

Dimetüüleetri avastamine tähe IRS 48 juurest annab alust loota, et planeeditekkekettais võib olla säilinud ka muid keerukaid molekule, mis on tähetekkepilvist teada. Kui aga nii, siis on meil nüüd paremat aimu, kust võivad pärineda võimalikud eluained nagu aminohapped ja suhkrud.

Brunken ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Astronomy & Astrophysics.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.