Rott saab aru, kui hästi ta ajataju töötab
Loomad on tihtipeale osutunud nutikamaks, kui ehk meie, inimesed neist arvata oskame. Nüüd selgub teadusuuringust, et rottidel on päris hea ajataju. Mis veelgi huvitavam, rotid oskavad ka ise õigesti hinnata, kui hästi on neil ajataju rakendamist nõudva ülesande täitmine läinud.
Tadeusz Kononowicz Poola Teaduste Akadeemiast ja ta kolleegid õpetasid 16 katserotti välja vajutama käpaga kangi kaks korda, täpselt 3,2 sekundise vahega, või siis hoidma kangi all täpselt 3,2 sekundit.
Kui rotid selle oskuse märkimisväärse täpsusega nii-öelda käppa olid saanud, lisasid teadlased katsele veel ühe elemendi, mille abil said rotid oma ajahinnangu täpsust omakorda hinnata.
Teadlased seadsid roti ette ka kaks luuki. Kui rott oli kangi vajutanud üsna täpselt õige aja, 3,2 sekundit pluss-miinus veerand sekundit, siis sai ta vasakpoolse luugi tagant preemiaks kaks maitsvat toidupalakest. Parempoolse luugi taga sel juhul midagi ei olnud.
Kui aga rotil oli 3,2 sekundise vahemiku hindamine läinud natuke kehvemini, õigest ajast kuni pool sekundit mööda, siis oli tal võimalik saada ainult üks maitsev toidupalake, kuid parempoolse luugi tagant. Sellisel juhul valitses tühjus vasakpoolse luugi taga.
Selgus, et kui rott oli arvanud ajavahemikku kuni veerandsekundise täpsusega õigesti ära, siis pistiski ta nina enamasti ehk rohkem kui 60 protsendil juhtudel vasakpoolsest luugist sisse, saamaks kahte välja teenitud palakest.
Kehvema, umbes poolesekundise täpsuse korral suunas ta koonu rohkem kui 60 protsendil juhtudest parempoolse luugi taha nii-öelda lohutusauhinna ehk ühe palakese järele.
Sellise tulemuse saavutamiseks peab roti ajataju olema tõesti päris hästi arenenud.
Kononowicz ja kaasautorid kirjutavad oma katsest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik