Katseist selgus, et kui trennitegija uskuma panna, et treeningkava on koostatud just temale isiklikult, siis saab ta paremaid tulemusi.

Kolbjørn Lindberg Kristiansandist Agderi Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid 40 sportlasega, kellel lasid läbida kümnenädalase treeningprogrammi.

Pooltele katseisikuist öeldi, et nende treeningkava on koostatud individuaalselt, arvestades eelnevalt tehtud testi tulemusi. Teisele poolele öeldi, et nemad on lihtsalt kontrollrühm. Tegelikult aga tegid kõik katseisikud keskeltläbi täpselt ühtesid ja samu harjutusi.

Kui treeningprogramm sai ühele poole, siis vaatasid teadlased mõlema rühma liikmed taas laboris läbi. Tuli välja, et rühmade vahel oligi märgata erinevusi, seejuures eriti lihasmassi ja kükkide tegemise alal, ja seda just enda arvates individuaalselt kohandatud treeningkava täitnute kasuks.

Lindberg ja ta kaaslased oletavad, et üheks põhjuseks võis olla asjaolu, et väidetava individuaalkava täitjad treenisid teistest natuke rohkem ja natuke intensiivsemalt. Sellesuunalisi viiteid võis nende sõnul ka täheldada.

Võib ka olla, et need katseisikud pingutasid lõpuläbivaatusel teistest rohkem, sest tundsid, et neilt peavadki head tulemused tulema.

Olgu peenemad põhjused, millised tahes, Lindbergi sõnul on tõenäoliselt tegemist sama nähtusega, mida meditsiinis kutsutakse platseeboks: ravimi toime sõltub omajagu ka patsiendi usust ravimi toimesse.

Ta leiab, et platseebonähtust tuleks ka kehakultuuris ja spordis rohkem tähele panna ja teaduslikult edasi uurida. Samuti tuleks platseebonähtust arvesse võtta uute trennimeetodite katsetamisel. Võib-olla tuginevadki mõnedki kiirelt moodi minevad meetodid suures osas just sellele nähtusele.

Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Lindberg ja kaasautorid ajakirjas Scientific Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.