"Ületöötamine kindlasti on probleem," ütles Kaskla-Kupryse saates "Huvitaja" viidates eelmainitud CV Keskuse 4500 inimesega tehtud küsitlusuuringule. Eriti tõsine on ületöötamiskultuur Aasias: näiteks jaapani keeles on olemas eraldi sõna karoshi, mis tähendabki 'surnukstöötamist'. Kui Aasias kannustab inimesi üle töötama sageli vajadus peret toita, siis Läänes on see pigem segu vajaduste katmisest ja karjääri-ambitsioonidest.

"Siin tuleb ka natuke vahet teha ületunnitööl ja ületöötamisel. Need ei ole alati täpselt üks ja sama," märkis Kaskla-Kuprys. Kes koju jõudes mõtleb endiselt töömõtteid, on sisuliselt endiselt tööl. "Teistpidi jälle, kui töötatakse rohkem tunde, siis see ei pruugi meid alati väga halba seisu viia, sest saame seda endale põhjendada: mille nimel ja kui pikalt seda teeme?" selgitas tööpsühholoog.

Teisisõnu, kelle hobi ongi näiteks peale päevatööd kullerina ringi sõita ja inimestega suhelda, peab kauem vastu. "Tänapäeva probleem on ka see, et inimesed ei tööta enam ainult ühel kohal. On tööampsamine, kus kunagi ei tea, palju see kõik kokku teeb," sõnas Kaskla-Kuprys veel.

Kellel ongi nädalas 50–60 töötundi, peaks valvas olema just kurnatuse osas. "Kui ma hakkan lisatööd tegema näiteks unetundide arvelt, siis see jookseb väga kiiresti stressi ja läbipõlemisse," lisas tööpsühholoog. Uni on tema sõnul sama oluline kui vee joomine ja hingamine – kord 24 tunni jooksul peab inimesel olema puhkehetk.

"Mida sa puhkuseks tituleerid, on sinu harjumuste, tõekspidamiste ja enesele põhjendamise küsimus," märkis Kaskla-Kuprys, osutades aga just rahuliku puhkuse tähtsusele. Näiteks ei pruugi tema sõnul pikas plaanis kasu olla sellest, kui inimene peale vaimselt kurnavat tööpäeva end jooksurajal ka füüsiliselt ära kurnab.

Perfektsionistide mure

Isiksusetüüpidest kipub ületunde enim kogunema just A-tüüpi isikustel, keda iseloomustavad Ave-Gail Kaskla-Kupryse sõnul perfektsionism, kannatamatus ja võistlushimu. "Nad on hästi ennast kontrollivad ja väga tugeva vastutustundega," jätkas ta. Pahatihti jätavad sellised inimesed usaldamatusest teiste vastu üleliigsed tööülesanded teistele delegeerimata. Nii hakkavad asjad aga kuhjuma ja perfektsionist leiab end ajalise surve alt.

Esimesena annavad ebatervislikust ülepingutusest aimu kehv uni ja uinumisraskused. "Tekivad ka ärevuse tunnused või paanikahoo moodi asjad. Selline tunne, et ka rahulikus olekus see kiirus ei lähe sinu seest enam välja. Sul ongi nagu värin sees," kirjeldas Kaskla-Kuprys. Samuti muutub kurnatud kehas immuunsüsteem nõrgaks ja inimene nakkustele vastuvõtlikuks. Kergemini võivad tekkida erinevad vaevused näiteks pea- ja lihasvalude näol.

Kuna teist inimest on kõrvalt hinnata lihtsam kui ennast, pani tööpsühholoog inimestele südamele, et nad jälgiks oma kolleege. "Vaadatagi muutust: kas inimene muutub kannatamatumaks, rahulolematumaks, kurvemaks, võib-olla pahuramaks, närvilisemaks," soovitas ta. Teisipidi soovitas ta inimestel kuulda võtta oma lähedasi, kes osutavad muutustele inimese olekus ja käitumises.

"Oluline on panna paika prioriteedid. Mõelda, mille arvelt lisatöö tuleb," soovitas Kaskla-Kuprys perfektsionistidele. Iga kord uuele töökohustusele "jah" öeldes ütleb inimene mõnele muule tegevusele "ei". "Mõtle selle peale, et sa käid tööl selleks, et võimaldada endale ja oma lähedastele mingit elukvaliteeti. Samas sa endale seda elukvaliteeti enam ei luba," võrdles tööpsühholoog. Samuti soovitas ta meeles hoida, et inimvõimetel on piirid ja tõmmata piir sinna, kust inimene suudab veel tervislikult edasi minna.

"Üks suur mure töömaastikul meil ongi, et inimestel on hirm kaotada töö. Seetõttu nad sageli ei võta endale lisatöökoormust, vaid lasevad endale selle määrata," selgitas Kaskla-Kuprys veel. Töökaotuse hirmu vastu aitaks tema sõnul kolme kuni kuue kuu töötasu suurune meelerahufond. "Siis ma olen tunduvalt enesekindlam, aan töid paremini valida ega pea võtma iga ülesannet ülesse," põhjendas ta.