Linnamesilased leiavad taru lähedalt hõlpsasti toitu
Mesilaste elu tundub olevat linnas lihtsam kui maal, vähemalt selle poolest, et linnakivide vahel leiavad nad toitu tõenäoliselt kodule lähemalt kui põldude vahel. Just sellisele tulemusele jõudsid Briti teadlased, kes vaatlesid nii Londoni kesklinnas kui ka linnast väljas elavate mesilaste tantsu.
Ellouise Leadbeater ja Ash Samuelson Londoni Ülikoolist käisid 2017. aasta suvel iga kahe nädala tagant 20 mesitaru juures mesilaste tantsu filmimas.
Tarudel olid klaasist seinad ja katus; nii said teadlased mesilasi hõlpsasti vaadelda ilma neid häirimata. Kümme taru asus Londoni kesklinnas, kümme ümbruskonna krahvkondade põllumaal.
Mesilased näitavad tarus esitatava vibava tantsuga üksteisele, millisest suunast ja kui kaugelt on nad mõne hea nektarikorjekoha avastanud.
Leadbeater, Samuelson ja nende kolleeg Roger Schürch Ameerika Ühendriikidest Virginia Polütehnilisest Instituudist ja Osariigiülikoolist analüüsisid ligi 3000 mesilastantsu ja järeldasid nende põhjal, kus mesilased korjeretkedel käisid.
Selgus, et linnas olid korjekohad keskmiselt 490 meetri kaugusel tarust, maal aga 740 meetri kaugusel.
Seda, et mesilased saavad linnaeluga hästi hakkama, on teatud ennegi. Leadbeateri ja kolleegide uuring osutab, et tähtsaks eluhõlbustajaks ongi toidu kättesaadavus. Võib olla, et vähemal kokkupuutel putukamürkide ja haigustekitajatega ei ole nii määravat tähtsust.
Londonis ja teisteski linnades on rohkesti parke ja aedu, kus nektarit pakkuvaid õisi leidub arvukalt läbi suve, seevastu suurtel põldudel kasvavatel kultuuridel on oma kindel ja piiratud õitseaeg.
Leadbeater ja kaasautorid kirjutavad oma tähelepanekutest ajakirjas Journal of Applied Ecology.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik
