Mesilaste ja alkoholi suhe ei ole ka looduses olematu, sest õienektariski võib mõnikord natuke alkoholi sisalduda.

Monika Ostap-Chec, Krzysztof Miler ja nende kolleegid Krakówist Jagellooni Ülikoolist seadsid katsetarud üles paika, kus mesilastel ei olnud korjata muud toidupoolist kui teadlaste enda välja pandud suhkrut, täpsemalt sukroosi.

Sukroosi sisse oli segatud aga natuke alkoholi, täpsemalt etanooli, mida mesilased pidid siis paratamatult samuti tarvitama. Sellist segu lasti mesilastel süüa nii kaua, kuni nad alkoholiga ära harjusid, siis aga katkestati alkoholi pakkumine järsult.

Teadlasi huvitas, kas mesilaste käitumises seepeale midagi muutub. Muutuski — mesilased hakkasid sukroosi sööma natuke rohkem kui enne.

Ka suurenes mõnevõrra, mitte küll palju mesilaste suremus. See näitab, et neil oli alkoholist juba tõsine sõltuvus kujunenud.

Seejärel hakkasid teadlased mesilaste toitu uuesti alkoholi segama, seekord aga päris suurtes kogustes, mõnedel juhtudel lausa 20 protsendi jagu toidu kogusest.

Selge mõju oli selgi — mesilased ilmutasid joobe märke. Nende liikumine oli häiritud, korjelennud ei laabunud kuigi hästi ja uusi oskusi omandasid mesilased vaevaliselt.

Teadlased märkasid aga ka seda, et korjemesilastel oli alkoholitaluvus suurem kui tarus toimetavatel töömesilastel.

Põhjus on arvatavasti selles, kirjutavad Ostap-Chec ja Miler ajakirjas Biology Letters, et korjemesilased olid juba varemgi nektarialkoholiga lähemalt kokku puutunud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25