Video: loeng õnnelikkuse mõõdupuust
Millest me siis räägime, kui räägime õnnelikkusest ja millest see sõltub? Sellest ja paljust muust räägib Tallinna Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping. seminaril "Millest me räägime, kui räägime õnnelikkusest?".
Erinevate riikide edukuse ja arengutaseme võrdlemiseks on kasutatud rahvuslikku koguprodukti (SKP) väärtust. Ometi on märgatud, et kõrge SKP-ga riikides ei pruugi inimesed olla rohkem rahul oma eluga kui seal, kus SKP on madalam. Sestap soovitaski ÜRO 2011. aastal hakata mõõtma hoopis riigi kodanike õnnelikkust ja tegema võrdlusi selle baasil, sest inimese, nagu iga elusolendi, ülim eesmärk on olla õnnelik, olla rahul oma eluga.
Iga inimese jaoks võib õnnelik olemine tähendada erinevaid asju. ÜRO määratleb: "Õnnelikkuse mõõduks on see, kui õnnelikuna sa ise ennast tunned, mitte see, et teised näevad sind naeratavana, et su pere või teised arvavad, et oled õnnelik või et sul on materiaalsed vahendid heaks eluks."
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa