Maakerge kasvatab elurikkust
Maapind ei püsi sugugi päris paigal, vaid mõnel pool hästi aeglaselt kerkib, teisal aga alaneb. Nüüd selgub, et sest hästi aeglasest liikumisest võib oleneda, kuidas kulgeb maapinna peal elusolendite evolutsioon.
Kaks Briti teadlast väidavad ajakirjas Nature Ecology and Evolution, et seal, kus maa kiiremini kerkib, on imetajate ja lindude areng hoogsam.
Javier Igea ja Andrew Tanentzap Cambridge'i Ülikoolist panid kokku andmed viimase kolme miljoni aasta maapinnakõrguste muutuste ning loomade ja lindude liigitekke kohta.
Selgus, et maakerke mõju evolutsioonile on isegi tugevam kui kliimamuutuse oma. Teisalt, maapinna alanemisel liigitekkele aeglustavat toimet ei olnud.
On varemgi märgatud, et näiteks kõrgel mägedes võib kohata rohkem ainulaadseid liike, keda mujal väga ette ei tule.
Võib arvata, et uute liikide kujunemist võib soodustada näiteks kõrgusekasvust tulenev keskmise temperatuuri langus.
Kuid mägede kerkides läheb ka liikumine naaberpiirkondade vahel keerukamaks. Populatsioonide vahele tekib seega uusi barjääre, mis võivad samuti viia uute liikide kujunemisele.
Maakerge hoogustabki liigiteket imetajate seas rohkem kui lindude seas, sest linnud saavad tihtilugu uutest tõketest lenneldes üle.
Uuringu autorid tõdevad, et maakerke mõju maailma elurikkuse kasvule on palju tähtsam kui seni arvatud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa