Ameerika riikliku atmosfääriuuringute keskuse teadur John Fasullo ja kolleegid mudeldasid 2020. aastal kliimat mõjutanud sündmusi. Nad arvestasid nii COVID-19 pandeemia tõttu vähenenud liikluse ja tööstuse mõju kui ka Austraalias lahvatanud põlengutest atmosfääri eraldunud suitsu.

Mudel näitas, et pandeemiaga seotud ajutised sulgemised mõjutasid kliimat suhteliselt tagasihoidlikult. Samuti ilmneb nende mõju alles aja jooksul, kergitades Maa keskmist temperatuuri 2022. aastaks 0,5 °C võrra. Võrdluseks mõjutasid põlengud kliimat järsemalt, kuid tugevamalt, jahutades planeeti mõne kuuga umbes 0,6 °C jagu.

Uuring annab head aimu, kui laialt ulatuslikud metsapõlengud Maa kliimasüsteemi mõjutavad. Ehkki esmapilgul võib põlengute jahutav mõju tunduda ebaloogiline, on asi nimelt selles, et põlengute suits ei lase päikesevalgust läbi ja moodustab uusi pilvi.

Teadlased on kliimasoojenemise mõju maastikupõlengutele uurinud varemgi. Samuti on uuritud põlengute mõju kohalikule ilmale. Vähem tähelepanu on pälvinud küsimus, mida võivad põlengud ennustada temperatuuri- ja sadememustrite kohta laiemalt.

Värske uuring osutab, et ulatuslikes põlengutes eraldub atmosfääri nii palju sulfaate ja muid osakesi, et need võivad häirida kliimasüsteemi. Ühtlasi võivad need troopilisi äikesetorme ekvaatorist põhja poole nihutada ja mõjutada ka Vaikse ookeani ajutisi soojenemis- ja külmenemisnähtusi El Niño ja La Niña.

Fasullo sõnul näitab uuring, et ühes piirkonnas puhkenud põleng võib mõjutada oluliselt kogu planeedi kliimat. Mulluste põlengute jälgi on näha nii atmosfääris kui ka ookeanis. See tähendab Fasullo sõnul, et põlengute mõju kliimale on võrreldav suure vulkaanipurske omaga.

Ta hoiatab, et uuringu tulemustesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest ei pandeemiast tingitud eriolukordade ega ka põlengusuitsu täielik mõju kliimale pole selge.

Uuringut tutvustatakse ajakirjas Geophysical Research Letters.