Äikeseuurija: kliimamuutus toob üha enam äärmuslikke sademeid

Foto: Siim Lõvi /ERR

Esimese eestlasena Saksamaal EUMETSAT-is välku registreeriva ilmasatelliidi missiooni juures töötava äikeseuurija Sven-Erik Enno sõnul Eesti äikeserohkusega kuidagi silma ei paista. Kliima soojenedes jõuab tema sõnul aga õhku rohkem niiskust, mis tähendab üha sagedamini äärmuslikke sademeid.

"Üldiselt Eesti kui põhjapoolne piirkond, võib ütelda, Euroopa mastaabis [äikese] suhtes silma ei paista," ütles Enno saates "Vikerhommik". Lõuna pool äikese ja välgu esinemissagedus kasvab ehk Euroopa äikeserikkaim piirkond on Itaalia. Kuigi Eestis esineb Itaaliaga võrreldes äikest kümme korda harvem, edestame me omakorda kümnekordselt näiteks Põhja-Euroopat ja Briti saari.

Eesti sees esineb äikest keskmiselt rohkem Ida-Virumaal, Haanja kõrgustikul ja nii-öelda Vahe-Eestis ehk Raplamaal, Lõuna-Harjumaal ja Põhja-Pärnumaal. Haanja kõrgustikul soodustab äikest Enno sõnul pinnareljeef, mis sunnib õhku tõusma. Vahe-Eestisse jõuab läänest ja edelast niiskem õhk, mis maismaaga kokkupuutel tekitab intensiivsemalt pilvi.

Vanarahvatarkused kehtivad äikese puhul vaid poolenisti, tõdes Enno. "Sellele, et äike ohtlik on, kindlasti ei saa vastu vaielda. Näiteks hinnatakse, et välgulöökidest maailmas igal aastal umbes 2000–6000 inimest hukkub," ütles ta. Täpset äikeseohvrite arvu ei teata, sest enamasti surevad inimesed äikese tõttu troopikapiirkondades ja arengumaades, kus arvepidamine pole väga täpne.

Kui aga rahvasuu ütleb, et äike lööb ilma külmaks, siis seegi on Enno sõnul vaid osaliselt tõsi. "Kui on äike, mis tulebki tavaliselt külma õhumassi ees, siis tõepoolest sellele äikesele järgneb temperatuuri langus," selgitas ta. Kui aga juhtub see, mis viimastel nädalatel Eestis, et äike on kohalik ja kuumas õhumassis, ei pruugi see üldse õhku jahutada. Soe õhumass jääb sel juhul alles ka pärast äikest ning ilm võib veel lämbemaks minna, kui äsja langenud äikesevihm aurustub.

Kuum = niiske

Viimaste nädalate kuumade ilmade ja Kesk-Euroopa üleujutuste uudiste taga näeb Sven-Erik Enno kliimamuutust. "Kindlasti globaalse soojenemise mõju järjest tugevamini ennast meile näitab. See on fakt, millele ei saa vastu vaielda," ütles ta.

Saksamaa ja Madalmaade üleujutused on Enno sõnul väärtuslik õppetund tulevikuks. Ühtlasi tõestavad need, et kliimamudelid ennustasid viimastel aastakümnetel lähitulevikku õigesti. "Kõrgema temperatuuriga õhku mahub rohkem niiskust – siis kaasnevad temperatuuritõusuga ka sademed," seletas ta- Ilmauurija lisas, et mida rohkem tekib sademeid, seda sagedamini võib ette tulla ekstreemseid üleujutusi.

Oma töös EUMETSAT-i organisatsioonis jälgivad elukutselised ilmavaatlejad Enno sõnul üldiseid ilmamustreid ja seoseid, mida tavainimene märgata ei pruugi. "Kui meil on Ida-Euroopa kohal kuum kõrgrõhkkond, mis blokeerib kõikide Atlandilt tulevate niiskete õhumasside liikumise ida suunas, siis kusagil peab see vesi ju alla tulema," tõi ta näite.

Sääraseid mustreid oleks professionaalidel Enno sõnul veelgi parem jälgida ja prognoosida, kui nende käsutuses oleks täpsemad satelliidiandmed. Selliste kolmanda põlvkonna satelliitide arendusega Enno oma töös ka tegeleb. "Nendest esimene tõenäoliselt järgmise aasta lõpus läheb kosmosesse," selgitas ta. "Arendamisel on unikaalne instrument – välgudetektor kosmoses, mis peaks Euroopa ja Aafrika ja kogu regioonile 24/7 hakkama andma välguandmeid kogu selle tohutu ala ulatuses."

Toimetaja: Airika Harrik

Allikas: "Vikerhommik", küsisid Erle Loonurm ja Priit Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: