Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad CO2 neutraalsust möödapääsmatuks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tuuleenergia Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti tehnoloogiaettevõtted peavad lähitulevikus oma süsinikujalajälje vähendamist või olematuks muutmist vältimatuks. Samas tunnistavad nad, et roheline mõttelaad võib langeda kergesti turunduse ohvriks, selgub Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud Dina Malova magistritööst.

Möödunud sügisel toimunud New Yorgi kliimanädalal avaldati, et CO2 neutraalsuse eesmärgi on püstitanud ligi tuhat linna või regiooni ja üle 1500 ettevõtte. Osa on eesmärgi juba saavutanud. Teised plaanivad siduda sama palju CO2, kui nad õhku paiskavad, hiljemalt aastaks 2050.

Seejuures on ettevõtetel oluline roll kliimaolukorra parandamisel. Nende võimalused on suuremad kui üksikisikutel ja paindlikkus suurem kui riikidel, misläbi saavad nad astuda konkreetseid samme, mis soodustavad kliimaeesmärkide saavutamist. Rohkem läbipaistvust ja infot nende keskkonnapoliitika kohta ootavad ka valitsused, kohalikud ühingud, kliendid, investorid ja teised sidusrühmad.

Oma magistritöös uurisin, kuidas kavatsevad saavutada CO2 neutraalsuse Eesti tehnoloogiaettevõtted ja millised on sellega seoses tekkivad väljakutsed.
Uuringu raames intervjueerisin üheksa ettevõtte esindajat. Selle käigus tuli välja, et osad ettevõtted usuvad keskkonnajuhtimise kohustuslikuks muutumist.

Bolti jätkusuutlikkuse juht Sandra Särav mainis muu hulgas ka Euroopa finantsraamistikku: "Kogu selle eelarve on üle miljardi euro. Juba seal öeldi näiteks, et 30 protsenti kõikidest projektidest peavad olema rohelised projektid ja et kõik, kes saavad rahastust, peavad tegelema roheliste teemadega." Ta lisas, et juhul kui muutub seadusandlus, siis ka investorid ei finantseeri enam projekte, millel puudub roheplaan.

Investorite survest rääkis ka Weekdone juht Jüri Kaljundi. "Ma tean, et USA-s ja Euroopas väga paljusid inimesi, kes täna alles on hakanud investeerima nendesse uutesse kliima ja parema maailma looduse lahendustesse. Seal näevad kõik ka suuri ärilisi võimalusi ja kuigi võib-olla lühiajaliselt see tähendab lisakulu, siis pikaajaliselt ikkagi see tähendab lisatulusid," ütles Kaljundi.

Palju on juba tehtud

Telia on tegelenud keskkonnajuhtimisega aastast 2014. "Algus oli võib-olla natuke konarlik ja keerulisem, kuna pidime päris palju asju ise avastama või välja mõtlema. Viimased kolm aastat on meil aga tugev tugi ka Telia grupi poolt, kus asub ülegrupiline kompetentsikeskus ning toimub koordineerimine ja kogemuste vahetamine," ütles Telia kvaliteedijuhtimise valdkonna juht Hele Tammenurm.

Telias on kaardistatud CO2 jalajälg. Samuti on ettevõttes valminud keskkonnajuhtimise aruanded ja olemas ka kindlad numbrilised eesmärgid.

Telia kontor. 

Elisa grupiüleses strateegias on jätkusuutlikus fookuses juba 11 aastat.
"Me vaatame, et meie tegevus oleks sotsiaalselt, keskkondlikult ja majanduslikult jätkusuutlikud. Sellest tulenevalt mõõdame ja raporteerime seda iga-aastaselt. Võtsime eelmisel aastal ka Eestis eraldi fookusesse," seletas Elisa start-up tiimijuht Astrid Maldre.

Teised firmad on tegelenud keskkonnajuhtimisega enamasti 1–3 aastat, aga on jõudnud palju teha. Bolt sai maja ainsa rentnikuna minna üle roheenergia kasutamisele. Thorgate Management rendib kontoriruumi Tehnopoli linnakus, mis pakub samuti oma rentnikele nutikaid lahendusi.

Ühtlasi püüavad nad kasutada vähem äripindu ja eelistavad välismaal kogukonnakeskseid kontoreid, mis ei seisa tühjana, kui ettevõte neid ei vaja. Lisaks sorteeritakse prügi ja väga paljud on hakanud kaugtööd tegema. Esialgu tehti seda küll COVID-19 epideemia pärast, aga lõpuks tuli välja, et selline töövorm toimib ja vähendab samal ajal CO2 jalajälge.

"See on üleüldine mõttemalli muutus, et me olemegi kodukontoris ja ei pea käima kusagil tänu sellele, et me kasutame digitaalseid kanaleid ja meil ei ole vaja reisida. Ühelt poolt on see kindlasti kulude kokkuhoid, aga teiselt poolt on see ka keskkonnale mõtlemine," ütles Elisa start-up-tiimi juht Astrid Maldre. Töötajad hoiavad aega ja raha kokku kontoris käimise ning tööandjad mõistlikuma ajakasutuse ja lähetuse arvelt.

eAgronom tegeleb põllumeestele konsultatsioonidee pakkumise ja tarkvara arendamisega. Ettevõtte peamine eesmärk on aidata põllumeestel ehitada pikaajalist partnerlust loodusega. Tulevikus ei tegeleks kõik põllumajandusettevõtted mitte ainult süsiniku õhku paiskamisega, vaid ka seoks seda oma põldudega. Selleks tegeleb firma põllumajanduse valdkonnas Eesti esimese sertifitseeritud CO2-kompenseerimisprojekti loomisega.

Ühelt poolt püüavad suunata ettevõtted seega kliente läbi oma pakkumise, pakkudes tavalistele toodetele ja teenustele alternatiivina rohelisi tooteid ja teenuseid. Teiselt poolt üritavad kasutada oma võimu, korrigeerides nõudlust – kliendina tarbivad nad keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid ja seeläbi muudavad turgu. Mida suurem on ettevõte, seda suurem on selle mõju.

LHV katusel on seitse mesitaru. 

LHV on välja töötanud erinevad rohelisi tooteid, näiteks roheline kodulaenu, liisingu, pensionifondi ning ettevõtetele roheline investeerimislaenu. Telia ja Elisa teevad koostööd firmadega, mis aitavad taaskasutada nende nutiseadmeid. Wise valib oma kontori jaoks keskkonnasõbralikke lahendusi, näiteks ostab kohvimasinad nendelt ettevõtetelt, kes pakuvad keskkonnasõbralikumaid võimalusi.

"See dialoog töötab mõlemat pidi, andes tarnijaile selget märku, et
jätkusuutlikkus on midagi, mis meid huvitab," rõhutas Wise'i esindaja, lisades, et kliendi nõudmised saavad aidata turgu muuta.

"Me saame läbi oma äritegevuse suunata inimesi jätkusuutlikumatele valikutele ja pakkuda alternatiivne, mis on ka sellest tulenevalt majanduslikumalt kasulikumad – olgu see siis näiteks A-energiaklassiga kodu soetamine või elektrisõiduki hankimine," lisas LHV panga ESG valdkonna juht Ragne Maasel.

Olemasolevad standardid on puudulikud

Keskkonna juhtimise strateegia loomisel otsivad mõned ettevõtted alles oma CO2 heitkoguste mõõtmiseks endale sobivat metoodika. Samas on nimetatud lubadust saada CO2 neutraalseks 2030. aastaks kenaks juhtlauseks, mis ei tee ettevõtet sisuliselt rohelisemaks. See on pigem suure protsessi algus. Oma CO2 jalajälje kaardistamine on väga mahukas protsess.

Puuduvad metoodikad, mis aitaksid hinnata keskkonnaga seotud riski või oleksid kasutatavad universaalse mõõdikuna, et võrrelda alternatiive ja anda kindel vastus, milline tegevus kahjustab keskkonda vähem. Ettevõtted leidsid, et olemasolevad standardid on puudulikud. Näiteks IT-firma SK ID Solutions eesmärk on luua just selle sobilik universaalne metoodika.

LHV ESG valdkonna juht aga nimetas suuremaks väljakutseks keskkonnaalaste riskide juhtimist ja lisas, et keskkonnaalaste riskide hindamine peab tulema finantsriskide kõrvale.

CO2 emissioonide kompenseerimine on ajutine lahendus

Mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted tegelevad vältimatute CO2 emissioonide kompenseerimisega läbi tunnustatud ning sertifitseeritud projektide toetamise. Mõned loobusid sellest aga põhimõtteliselt, sest arvavad, et selline tegevus mõjutab ettevõtte mainet negatiivselt.

"Kompenseerimine on tänapäeval paljuski läbipaistmatu ja sellel on ka hulgaliselt ebaeetilisi, rohepestud aspekte. Täna on mitmeid platvorme ja veebilehekülgi, kuhu võid lihtsalt sisestada oma krediitkardi info ja mõne dollari eest tonni kohta koheselt oma süsinikujalajälje kompenseerida. Sellistel juhtudel tuleks võimalusi tõesti kriitiliselt hinnata," ütles LHV panga ESG valdkonna juht Ragne Maasel.

Kohati peeti süsinikuheitmete kompenseerimist isegi rohepesuks. "See on ju turunduslik vale, see ongi seesama koht, kus me liigume rohepesuni," ütles SK ID Solutions juht Kalev Pihl. Auditeeritud või sertifitseeritud projekti toetamise asemel üritavad nad leida midagi kohalikku, eetilist ja innovatiivset, mis aitab süsinikku rohkem atmosfäärist siduda.

eAgronom plaanis emissioonide kompenseerimist läbi tunnustatud ja sertifitseeritud projektide toetamist. Ettevõte jaoks on see siiski pigem ajutine lahendus. "See ei saa igavesti toimuda. Mingil hetkel peabki ülejäänud Eesti riik kaasa tulema läbi selle, et kogu meie energiatarbimine muutuks," seletas eAgronomi juht Robin Saluoks.

Samal ajal valivad vältimatu CO2 heitmete kompenseerimist kasutavad firmad, projekte hoolega ja kaasavad otsuse tegemisel erinevaid eksperte. Samuti rõhutasid kõik, et tulevikus tahaksid vähendada kompenseerimise osakaalu ja oluliselt vähendada oma tegevusega seotud CO2 emissioone.

"Elisa on esimene telekomiettevõtte Põhjamaades, mis on CO2-neutraalne aastast 2020. Jah, me täna offset'ime [kompenseerime] osaliselt, kuid alates aastast 2006 oleme oma CO2 jalajälge vähendanud läbi tegevuste muutmise juba 60 protsenti. Teeme igapäevaselt tööd, et seda vähendada veelgi, võtmesõna on siin digitaliseerimine", lisas Elisa start-up-tiimi juht Astrid Maldre.

Weekdone plaanib peale selle kompenseerida vähemalt kaks korda rohkem heitmeid, kui ise tekitab. "Ei ole piisav, et sa ainult enda oma emissioonid kompenseerid. Kuna osad toodavad rohkem, [siis] kui me tahame maailma aidata, tuleb teha pigem varuga tunduvalt rohkem," seletas Weekdone juht Jüri Kaljundi.

Kas turundada oma rohetegevust või mitte?

Rohetegevuse turundamine on samuti vastuoluline küsimus nagu heitkoguste kompenseeriminegi. Tihtipeale ei ole selgelt näha, millal on selle taga tõeline tegevus ning millal on esile toodud keskkonnasõbralik tegevus ja halb mõju on varjatud. Kuidas on parem sel juhul tegutseda, on iga ettevõtte enda strateegiline valik. Mõned otsustavad oma rohetegevust üldse mitte avalikustada, teised teevad seda klientide teavitamise eesmärgil.

"On näha murettekitavat trendi ettevõtete jätkusuutlikkuse tegevuses, mis paigutab ESG-teemad liialt kommunikatsiooni ja turunduse võtmesse ja seega lihtsustab teema liialt vormi ja sõnumite edastamise tasemele. Kui me ei mõista jätkusuutlikku äritegevust oma sisulises mõjude juhtimise komplekssuses, on alati risk panna sellele külge liiga palju tulesid ja vilesid ja rääkida see teema rohepesuks", sõnas LHV panga ESG valdkonna juht Ragne Masel.

Thorgate Management ei reklaami oma tegevust üldse. Ettevõte jagas arvamust, et mõnikord on rohelised strateegiad koostatud just turunduskampaaniaks ja ettevõtte kui tööandja maine parandamiseks ning selleks, et saada positiivset kajastust meedias. Ka Wise eelistab seda oma turunduses mitte kasutada, vaid teeb seda maailma ja enda jaoks.

SK ID Solutions juht Kalev Pihl ütles samuti, et ei taha tegeleda rohetegevusega ainult selleks, et turundussõnumeid endale otsaette kleepida. "Selline ületurundamine tõmbab päris tegevusele ja eesmärgipärasele liikumisele mingisuguse inetu maski ette. Sealt ei paista päris sisu enam välja. Kõik tahavadki olla kõige rohelisemad ettevõtted," ütles Pihl.

Dina Malova magistritööd saab täismahus lugeda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: