"Minu eesmärk oli kõrvutada õpilaste ja õpetajate hoiakuid ja veendumusi loovuse kohta. Seejuures tahtsin näha, millist rolli mängivad loovuse mõistmisel kultuurilised erinevused," kirjeldas doktoritöö autor Stanislav Nemeržitski.

Doktoritöö raames korraldatud uuringus osales ligikaudu 1200 Eesti koolides õppivat keskkooliõpilast, kellel paluti vastata loovuse teemalisele küsimustikule. Samuti kuulus valimisse ligi 400 Venemaa koolides õppivat kooliõpilast. 

Õpetajate osas kasutas Nemeržitski rahvusvahelise TALIS uuringu andmeid. Lisaks kaasas ta uuringusse Tallinna Ülikoolis õpetajaks õppivaid tudengid, kellel ta palus muu hulgas kirjutada loovusteemalise essee.

Eesti ja vene koolide erinevus

Õpilaste antud vastuste põhjal eristas doktoritöö loovuse mitut tähenduskihti. Loovust võib seostada uudsete ideede ja mõtete unikaalsusega. Samuti võib loovust näha vaba eneseväljendusena, mis ei eelda tingimata uue ja enneolematu saavutamist. Lisaks mõtestati loovust vabadusena olla omanäoline ja teha iseseisvaid otsuseid.

Eesti õpilased seostasid loovust uudsete ideede ja leiutistega, aga rõhutasid isegi enam vaba eneseväljendust. "Vene koolide õpilased rõhutasid seevastu loovuse juures mõtete ja tegude unikaalsust ja uudseid ideid, see oli sarnane Venemaal õppivate õpilaste nägemusega. See, et autonoomia ja iseseisvus on eesti õpilaste seas palju kõrgemalt hinnatud kui vene koolide õpilaste seas, oli oluline erinevus, mis paistis silma," selgitas Nemeržitski.

Uurija selgitas, et loovuse mõistmine vaba eneseväljendusena eeldab tugevat usku selle kohta, kuidas loovus on arendatav. "Kui aga rõhutada loovuse ja unikaalsuse seost, siis on oht, et arusaam loovusest muutub selliseks, kuidas inimesel seda kas on või ei ole," lisas ta.

Õpetaja roll loovuse toetamisel

Õpetajate puhul tuli välja, et üheks võimalikuks probleemkohaks on võime ära tunda ja edendada õpilaste loovvõimeid. "Õpetajad mõistavad, et loovus on ühiskonnas oluline. Samuti usuvad nad oma õpilaste loovpotentsiaali, aga nad ei pruugi teada, kuidas seda oma õppeaines toetada," selgitas Nemeržitski. Lisaks jääb tihti puudu arusaamisest, milline on õpetaja enda loovpotentsiaal ja millisel moel saab õpetaja omaenda loovust toetada.

Uurija lisas, et õpilase loovuse äratundmisele ja edendamisele peaks rohkem tähelepanu pöörama ka õpetajakoolituses. "Esimene samm õpetaja vaates oleks küsida, mismoodi ta loovuse kontseptsioonist aru saab ja kuidas on lood tema hinnangutega oma loovpotentsiaali osas. Teine samm oleks selgitada, kuidas konkreetses aines aitaks loovuse toetamine nii õpilast kui ka õpetajat. Kolmandaks tasuks uurida, kuidas õpilased mõistavad loovust," kommenteeris Nemeržitski.

Koolikeskkond ja loovus

Õpilased tõid välja mitu olulist koolikeskkonna aspekti, mis soodustavad nende motivatsiooni loovaks tegutsemiseks ja eneseväljenduseks. "Esiteks on oluline, et õpetajate toetaks ja julgustaks õpilase loovpüüdlusi. Samuti on tähtis avatud klassiõhkkond ning usalduslikud ja toetavad suhted klassikaaslaste vahel. Lisaks tõstsid õpilased esile vabadust olla omanäoline, sest ka see on oluline tingimus uudsete ideede ja vaatekohtade tekkimiseks," selgitas Nemeržitski.

Selgus, et eesti koolide õpilasi innustavad loovusele rasked ülesanded, millele peaks lisanduma õpetaja toetus ja avatud klassiõhustik. "Vene koolide õpilased tõid välja, et nende jaoks ärgitab loovust uudishimu, mille kultiveerimist toetavad sõbralikud suhted klassikaaslastega," arutles uurija. Ta lisas, et erinevalt vene koolide õpilastest innustas eesti koolide õpilasi loovusele mõnevõrra ka avalik äramärkimine ja tunnustus.

Doktoritöö autor rõhutas, et loovuse edendamiseks õpilaste seas peaks esmalt teadma, kuidas õpilased loovust mõistavad. Kui õpilase jaoks seostub loovus uudsete ideede genereerimisega, siis tuleks toetada just seda. Teise õpilase puhul tuleks aga tähelepanu pöörata vabale eneseväljendusele, mille puhul ideede ja mõtete uudsus ei mängi nii suurt rolli.

Stanislav Nemeržitski kaitseb oma doktoritööd "Conditions for Creativity in Estonian School: Teachers' and Students' Beliefs about Creativity and Creative School Climate" ("Tingimused loovuse soodustamiseks Eesti koolis: Õpetajate ja õpilaste uskumused loovuse ja loovust soodustava koolikliima kohta") Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis 8. juulil.