Leidub teadlasi, kes on sellele põhjalikult mõelnud, asja uurinud ja jõudnud tõdemuseni, et selliseid eksoplaneete on tõenäoliselt samuti mitu tuhat.

Lisa Kaltenegger Ameerika Ühendriikidest Cornelli Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et lähemate tähesüsteemide seas, meist kõige rohkem 326 valgusaasta kaugusel, on selliseid, kust meie Maad võiks avastada, 2034.

Kriteeriumiks on asjaolu, et nende tähtede juurest vaadatuna käib maakera oma orbiidil tiireldes aegajalt Päikese eest läbi, tehes Päikese valguse korraks tuhmimaks ja reetes sellega oma olemasolu.

Samasuguse, niinimetatud transiidimeetodiga on avastatud ka suur osa praeguseks avastatud eksoplaneete.

Kaltenegger ja ta kaaslased võtsid seejuures arvesse ka tähtede liikumist oma tiirudel ümber Linnutee keskme. See liikumine muudab meie Päikese ja teiste tähtede vastastikust asetust, mistõttu tähti, mille juurest Maad võib avastada, tuleb ajapikku juurde ja teisalt ka kaob.

Ses uuringus piiritleti Maa avastamise võimaluse aken kümne tuhande aastaga - viis tuhat aastat minevikku ja viis tuhat tulevikku.

Nii tulebki täpsemalt öelda, et tähti, mille juurest on Maad saanud avastada viimase viie tuhande aasta jooksul, seega enam-vähem sel ajal, mil meie planeedil on toimetanud ka kirjaoskajaid tsivilisatsioone, on tegelikult ainult 1715.

Kuid järgmise viie tuhande aasta jooksul, mil Maal toimuvat ei oska keegi veel täpsemalt aimata, tuleb Maa avastamise võimalusega tähti juurde 319.

Kaltenegger ja kolleegid said uurimistöö jaoks andmeid Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobilt Gaia.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25