Larry Gorenflo Ameerika Ühendriikidest Pennsylvania Osariigiülikoolist ja Suzanne Romaine Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist keskendusid 48 Aafrika paigale, mille UNESCO on kuulutanud maailmapärandi piirkonnaks. Neis paigus kõneldakse kokku 147 kohalikku keelt.

Teadlased panid tähele, et mida rohkem elusolendite liike mõnes sellises paigas elab, seda rohkem on tõenäoliselt ka seal kõneldavaid keeli.

Keelte kõneldavust vaatasid nad andmebaasi Ethnologue põhjal, mis on algselt loodud piiblitõlketöö koordineerimiseks.

See üleilmne andmebaas sisaldab peale lingvistilise info ka üksikasjalikku geograafilist teavet, ja kuigi ei tarvitse ka teadlaste endi mööndes olla lõpuni ajakohane, annab üldise pildi siiski hästi ette.

Imetaja-, roomaja- ja kahepaikseliikide kohta vaatasid teadlased andmeid Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peetavast punasest raamatust, linnuliikide kohta organisatsiooni Birdlife International väljaannetest.

Liigirikkuse ja keelerikkuse positiivse korrelatsiooni seletuseks pakuvad Gorenflo ja Romaine ajakirjas Conservation Biology mõtte, et kultuuriline mitmekesisus kujuneb välja loodusliku mitmekesisuse toel.

Teisalt hoiavad põlisrahvad ka olemasolevat elurikkust alal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25