"Kindlasti on tegu hea uudisega. Kuu-kaks tagasi ilmusid tööd, mille põhjal on neil vähestel inimestel, kes on vaktsineerimise järel nakkuse saanud, viiruse kogus neelus oluliselt väiksem ja nende nakatamisvõime on olenevalt vaktsiinist langenud kuni 80 protsenti. Väga suure tõenäosusega on neil limaskestadel olevatel antikehadel oma roll mängida," märkis Uku Haljasorg, uuringuga otseselt mitte seotud Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur.

Samas nentis ta, et USA ettevõtte Curative teadlased ei kontrollinud, kui hästi aitasid leitud antikehad viirust kahjutuks muuta. Viiruse valgu vastu tekkivad antikehad võivad seonduda nende eri osadega. Neist mõned takistavad rakkude nakatamist paremini, teised kehvemini. "Loota võib, et tegu laias laastus sama võimekate antikehadega, mis meil veres vaktsineerimisjärgselt ringi liiguvad. Samas tahaks enne suuremat hõiskamist ka selle tulemuse ära oodata," selgitas nooremteadur.

Antikehi on mitut erinevat tüüpi, sõltuvalt koest on neist mõningaid rohkem ja teisi vähem. Veres ringleb rohkem immunoglobuliin-G (IgG) antikehi, mille hulka mõõdeti ka selles töös. Koroona läbipõdenute süljes ja hingamisteedes võib leiduda seevastu rohkem IgA antikehi, mida süstitavad vaktsiinid ei tekita. Samas neutraliseerivad need koroonaviirust oluliselt paremini.

Kaugeleulatuvate järelduste tegemist takistab uuritavate vanus, mis jäi keskmiselt alla 30 eluaasta. "See on pisut piirav faktor. Näiteks on neil seal mõned väga madalate antikeha tasemetega inimesed ära toodud. Oleks huvitav teada, kas tegu on just nende mõne vanema indiviidiga või ealine seos puudub," arutles Haljasorg. Inimese immuunsüsteem vananeb sarnaselt ülejäänud kehaga. Haigustekitajatega toimetulek ja olukorrale sobiva immuunvastuse tekitamine muudub keerulisemaks.

Uurimistulemuste põhjal leidus antikehi suu limaskestas suurusjärgu võrra rohkem kui ninas. Nakatumise vältimise seisukohalt on nina kaudu hingamiseks ka teisi põhjuseid. "Kui inimesel on suu lahti ja keegi sinna sisse aevastab, saab ta oluliselt suurema viirusekoguse neile limaskestadele. Rahulikult nina kaudu hingates on tee peal ees aga suur hulk karvu, mis aitavad pisilasi kinni püüda," selgitas nooremteadur.

Vaatamata paljulubavale tulemusele soovitas Uku Haljasorg maskikohustuse tühistamisega avalikes ruumides veel oodata. "Esiteks on meil vaktsineerituid veel vähe. Teiseks selline priviligeerimine ka lõhestab. Ise olen vaktsineeritud, aga kavatsen ka oodata, mis sellest, et mul võib olla nn õigus maski mitte kanda," sõnas nooremteadur.

Tööga saab tutvuda eelretsenseerimata võrguvaramus medRxiv.