Minutiloeng: kas ravimuda võib pidada Eesti kullaks?
Ravimuda on Eestis kaevandatud ja mudaraviks kasutatud juba paarsada aastat, kuid mis teeb ravimuda väärtuslikuks ja kas ravimuda võib pidada Eesti kullaks? Küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa.
Ravimuda muudab väärtuslikuks selle koostis. Ravimuda on oma olemuselt ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud veekogude põhja ning mis koosneb veekogudesse kantavatest mineraalsetest- ja orgaanilistest ainetest. Eestis leiduva ravimuda koostises on nii lahustamata, lahustavaid anorgaanilisi aineid kui ka orgaanilisi aineid.
Eesti ravimudad sisaldavad mh ka bioaktiivseid ühendeid ehk humiinaineid, millel on vähi-, viiruste ja põletikuvastane toime. Humiinained mõjutavad vere hüübimist, neil on immuunsust parandavad omadused. Lisaks humiinainete sisaldumisele iseloomustab Eesti ravimudasid lai antioksüdantsete omaduste spekter. Ravimudas esinevatel aktiivainetel on vananemisvastane toime.
Unikaalset ja väärtuslikku loodusressurssi ravimuda leidub Eestis suurtes kogustes rannikulahtedes ja järvedes. Järvemuda nimetatakse ka sapropeeliks ja meremuda peloidiks. Eestis on praegusega arvel viis ravimuda leiukohta maardlat: Ermistu järv, Haapsalu Tagalaht, Mullutu Suurlaht, Värska laht ja Käina laht.
Mere- ja järvemudade tekkeprotsessi mõjutavad atmosfääri emissioon, veekogude kaldaerosioon, resuspensioon aga ka inimtegevusega seotud tegurid nagu õhusaaste ja asulate, tööstuse reovete sissevool.
Ravimuda kvaliteedi tagamiseks on väljatöötamisel rahvatervise seaduses määrus, millega kehtestatakse mh ravimuda kvaliteedi miinimumnõuded. Ravimuda kvaliteedi tagamisel on ülioluline, et looduskeskkond on puhas ja inimese poolt hoitud. Näiteks säästame looduskeskkonda ka sellega kui kasutame oma kohapealset loodusressurssi.
Eesti ravimuda on peamiselt kasutatud mudaraviks luu- ja lihaskonna ülekoormussündroomide ennetamiseks ja krooniliste vaevuste leevendamiseks. Eesti ravimudaga läbiviidud toimeuuringute tulemused näitavad, et ravimuda mõju on arvestatav inimese verevarustuse parandamisel, liigeshaiguste ravis ja lihaspingete leevendamisel.
Tänapäeval tegeletakse ravimuda väärindamisega ning töötatakse välja erinevaid kaasaegseid lahendusi Eesti ravimuda kasutamiseks nii mudaravis kui ka uuenduslike tervise- ja loodustoodete arendamiseks. Võrdlusena saab välja tuua, et kui kunagi sai mõõta ravimuda kasutamise kogust mudaraviks ämbrites, siis tulevikus võib luu- ja lihaskonna ülekoormussündroomide ennetamisel või nõrga valu korral saada abi ka näiteks Eesti ravimudaga ekstrakti tilgast.
Lisaks ravimuda üldvannidele ravispaades saab ravimuda ja sellest valmistatud tooteid kasutada mitmel erineval moel. Näiteks, valmistatakse Eestis ravimudaturbasegu, mida kasutatakse nt massaažis, samuti jala- ja käteteraapiates; ravimuda ekstraktist valmistatakse vanniekstrakte, ravimuda ekstrakti lisatakse kreemidesse; kuivatatud peenestatud ravimuda saab kasutada nt sooja veega jala- ja kätevanni protseduurideks. Ravimuda ja sellest valmistatud tooteid saab kasutada ka kodus.
Üha enam on fookuses inimese heaolu ja tervis. Ravimuda kui väärtuslikku ja unikaalset loodusressurssi, mis aitab parandada inimese enesetunnet ja ennetada mitmeid terviseprobleeme, võib küll uhkusega Eesti kullaks pidada. Oluline on, et oskaksime seda loodusvara oskuslikult hoida ja targalt kasutada.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa