Rasvatihane hoiab ümbruskonna õõnsused endale

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lisaks enda pesaõõnsusele hoiab rasvatihane kiivalt silma peal ümbruskonna teistel õõnsusetel – mine tea, millal seda vaja läheb. Autor/allikas: Andrey Gulivanov/Flickr (CC BY 2.0)

Häid pesapaiku ei pruugi jaguda kõigile lindudele, eriti veel majandatud metsas. See võib linde panna kord leitud pesitsuspaiku innukamalt kaitsma ja nagu selgus Norra ja Kanada teadlaste uuringus, on rasvatihased kodukaitses eesrinnas.

Pesitsusedu nurgakivi on pesakoht, mille ümbruses on külluses süüa ning vähe konkurente ja kiskjaid. Paljud linnud on pesitsusajal territoriaalsed ega salli enda läheduses ka liigikaaslasi. Näiteks isane rasvatihane (Parus major) ajab lähiümbrusest teised isased rasvatihased minema. Lisaks liigikaaslastele käivad rasvatihase territooriumil aga teisedki õõnelinnud, näiteks must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca), kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Isased must-kärbsenäpid uudistavad sageli rasvatihase pesas toimuvat. Näiteks koguvad nad teavet pesitsusolude kohta: kui rasvatihasel läheb hästi, on ehk tegu hea kohaga ning ka kärbsenäpil mõistlik lähikonnas pesitseda. Või siis loodab isane must-kärbsenäpp hoopis rasvatihase õõnsuse vallutada.

Võib juhtuda, et võitlus õõnsuse pärast lõppeb rasvatihasest ligikaudu poole kergema must-kärbsenäpi surmaga. Seega oleks ehk must-kärbsenäpil mõistlikum asuda pesitsema mõnda teise rasvatihase naabruses olevasse õõnsusse. Samas rasvatihase agressiivsus siiski pesitsushooaja edenedes väheneb.

Norras rasvatihaseid uurides selgus aga, et rasvatihane hoiab lisaks enda väljavalitud pesaõõnsusele silma peal ka ümbruskonna õõnsustel. Rasvatihase pesitsusaja alguses, mil emaslinnud alles munevad, lisasid uurijad pesakastist 25 meetri kaugusele tühje pesakaste. Mõneks ajaks sättisid nad uue pesakasti juurde ka puuris oleva isase must-kärbsenäpi ja filmisid tihaste käitumist. Selgus, et uus pesakast rasvatihast ei häirinud, kuid kui selle juures oli puuris must-kärbsenäpp, muutusid rasvatihased agressiivseks.

Uuringu autorid peavad tõenäoliseks, et selline käitumine on rasvatihasele evolutsiooniliselt kasulik, sest pesitsuseks sobilikke õõnsusi ei pruugi olla palju. Eriti just majandatud metsas tasub neil endale teadaolevaid lisaõõnsusi kaitsta teiste õõnelindude eest, sest esimene pesitsus võib ebaõnnestuda, õõnsus võib hävida tormis, selle võib anastada suurem ja tugevam konkurent või langeb see koguni kiskja saagiks. Lisaks võivad rasvatihased suvel pesitseda ka teist korda. Eestis korduvpesitseb soodsal aastal 70 protsenti rasvatihastest, mistõttu on neil nutikas nii-öelda broneerida õõnsus teiseks pesitsuseks.

Katse käigus sai filmitud videotest vaadata, et isane rasvatihane läks lisatud pesakasti, jäi sinna ebatavaliselt kauaks ehk rohkem kui tunniks ning asus kaklema pesakasti uudistama tulnud must-kärbsenäpiga. See on küll pelgalt oletus, kuid säärast rasvatihase käitumisest võib tõlgendada teadliku pesakasti valvamisena.

Teadustööd tutvustatakse ajakirjas Ethology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: