Konfliktid isendite ning rühmade vahel on igapäevased. Kiskjaliste ja primaatide salkade käitumisest teame, et rühma sotsiaalsetest suhetest sõltub nii salga kui ka kodupiirkonna suurus ning salga liikumismuster, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Märksa vähem teame kooperatiivselt pesitsevate linnusalkade omavahelistest suhetest, ilmselt põhjusel, et lindude konflikte on keeruline jälgida ja need ei ole nii sagedased kui imetajatel. Siiski on teada, et linnugruppide vahel konkurentsi esineb – näiteks lõhutakse teineteise pesi ja mune.

Panamas suur-ühiskägude (Crotophaga major) pesade rüüstamist uurides täheldati, et salgad hoiavad pesa lähiümbrusel silma peal ja hävitavad konkurentide mune. Suur-ühiskäod hoiavad aastaringselt territooriumi. Koos pesitsevad 85 protsendil juhtudest kaks kuni 15 protsendil juhtudest kolm paari, harva neli.

Emased munevad munad ühte pessa ning kõik salgaliikmed hoolitsevad suuremal või vähemal määral järglaste eest. Naabersalgad astuvad ka ühiselt kiskjatele vastu, hirmutades neid pesade lähedalt minema, kuid siiski hoitakse naabrite tegemistel silm peal. Pesad asuvad jõesaartel vee kohal kõrguvatel okstel, mistõttu on need maismaakiskjate eest suhteliselt hästi kaitstud. Siiski on munad ja pojad puudel liikuvatele imetajatele, lindudele ja madudele kergesti kättesaadavad.

Linde uurivate teadlaste eesmärk oli tehispesade ja -munade abil kindlaks teha suur-ühiskägude pesarüüstajad. Teada oli, et 73–92 protsenti pesadest rüüstatakse, ning tõenäoliselt on selles süüdi helekarakaara (Milvago chimachima), maod ja kaputsiinahv (Cebus capucinus).

Kaameratega tehispesi jälgides selgus aga, et kõige sagedamini rüüstasid pesa hoopis naabruses pesitsevad suur-ühiskäod. Suur-ühiskäod avastasid tehispesa 2–96 tundi pärast selle paigaldamist, toimetasid selle kallal samaaegselt mitmekesi ning käisid pesa korduvalt kontrollimas. See viitab, et linnud hoiavad ümbruskonnal silma peal.

Rüüstajad ei asunud tehispessa pesitsema, mis vihjab, et tegu oli pigem otsese konkurendi kõrvaldamisega. Siiski – ei ole välistatud, et seda tehti ka enda pesitsuse turvalisuse suurendamiseks, sest naabruses olev pesa võib tähelepanu ka enda pesale tõmmata. Uuringu teadlastele ootamatu tulemus viitab muuhulgas sellelegi, et kohalikel lindudel on oluline koduväljaku eelis uustulnukate ees.

Artikkel ilmus ajakirjas Ethology.