Mitme Euroopa maa teadlased annavad sellest teada, olles uurinud üheksa suure Euroopa linna rasvatihaste geene ja kõrvutanud neid nii omavahel kui ka maal elavate liigikaaslaste geenidega.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uurimistulemustest nähtub, et linnaelust tulenevad geenimuutused on üsna ühesugused, elagu tihane siis Barcelonas, Malmös, Glasgows või mõnes muus suures linnas.

Pablo Salmón ja Caroline Isaksson Rootsist Lundi Ülikoolist, Arne Jacobs Šotimaalt Glasgow Ülikoolist ja nende kolleegid märkasid, et linnalindudel on ühes ja samas suunas muutunud muu hulgas just need geenid, mis seadistavad serotoniini nimelise hormooni ja virgatsaine reguleeritavaid tunnuseid nagu agressiivsuse tase ja ööpäevarütmide kulg.

Teadlaste sõnul viitab see, et edukaks linnaeluks on lindudel vaja ümberkohendusi just nende tunnuste, aga ka näiteks tunnetusprotsesside alal.

Linnakeskkond on maakeskkonnast keerulisem, seal mürisevad autod, põlevad tuled, levivad saasteained ja sagivad inimesed. Natuke rohkem söakust, nutikust ja ajalist paindlikkust kulub kahtlemata ära.

Teadlased uurisid 192 rasvatihaseisendit, lisaks eelmainitud linnadele veel Göteborgist, Madridist, Münchenist, Pariisist, Lissabonist ja Milanost ning nende tagamaadelt.

Lindudelt võeti vereproov ja verest saadi kätte DNA. Iga linnu DNAst otsiti üles pool miljonit kindlat kohta ja vaadati, milline geenikoodi neljast tähest selles kohas paiknes. Selle põhjal saadigi aimu, millistes geenides kõige rohkem süstemaatilisi erinevusi esines.

Rasvatihased on levinud üle Euroopa. On teada, et üldiselt on nad omavahel geneetiliselt üsna ühesugused. Seda põnevam on nüüd tõdeda, et maa- ja linnatihastel on hoolimata linnaelu suhtelisest uudsusest juba selge vahe geenides sees.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25