Xiangjiang Zhan Hiina Teaduste Akadeemia zooloogia instituudist Pekingis ja ta kolleegid jälgisid rabapistrike rännet satelliitide abil ja järjestasid nende lindude genoome.

Nad panid väikese raadiosaatja külge 56 pistrikule, kes pesitsesid Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Selgus, et linnud lendasid üle Euraasia lõunasse ja tagasi põhja viit peamist rännurada mööda, mis on arvatavasti välja kujunenud pärast viimast jääaega.

Genoomijärjestus tõi aga ilmsiks, et geen nimega ADCY8, mis teadupoolest tegeleb loomadel pikaajalise mäluga, on rabapistrikel seotud rändetee pikkusega.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature, et tõenäoliselt aitavad selle geeni paremat mälu toetavad variandid pikemaid rändeid tegevatel pistrikel ka kasulikke teetähiseid paremini meeles pidada.

Varem tehtud uuringutes on leitud mitu genoomipiirkonda, mis võiksid lindude rändega seotud olla, kuid nüüd identifitseerisid teadlased ühe omaette geeni.

Zhan ja kolleegid püüdsid ka välja nuputada, kuidas võiks üleilmne soojenemine lindude rännet mõjutada.

Nad väidavad, et kui soojenemine jätkub viimaste aastakümnete tempos, siis võivad eriti just Euroopa rabapistrikud rändamise hoopis ära jätta. Ka võib Euroopa rabapistrike arvukus teistest rohkem kahaneda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25