"Käsitlesin oma doktoritöö kolmes eri osas valdavalt makromajanduslikke teemasid, pöörates erilist tähelepanu majanduslikule ebakindlusele ja selle mõõtmisele," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Natalia Levenko.

Doktoritöö siduv teema oli Euroopa riikide majanduslik ebakindlus ning erialases majanduskirjanduses kasutatavate andmete kvaliteet ja mõõtmine. Sellegipoolest keskendus Levenko oma uuringus täpsemalt majanduskasvu dekomponeerimise (väiksemateks osadeks jaotamise, toim), majapidamiste säästude ja ootuste ning tajutava ebakindluse mõõtmisega seotud küsimustele.

Doktoritöö esimeses osas kogus Levenko majanduskasvu allikaid üheteistkümnes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riigis, mis liitusid Euroopa Liiduga alates 2004. aastast. Ta lõi uued usaldusväärsed alusandmed, arvutades samas ka KIE riikide kogutootlikkust.

Selgus, et kui enne 2008. aasta finantskriisi oli majanduskasvu peapõhjustaja kapitali ja kogutootlikkuse kasv, siis kriisi ajal olid majanduskasvu mustrid KIE riikides üsna erinevad. Pärast üleilmset kriisi oli aga nõrk majanduskasv seotud eeskätt tagasihoidliku kogutootlikkuse kasvuga.

Teises osas keskendus Levenko kodumajapidamiste säästukäitumisele tööturuga seotud ebakindluse kontekstis. Siinkohal eristas ta tegelikku ja tajutavat ebakindlust. Tegelik ebakindlus tuleneb niinimetatud majandusliku šoki realiseerumisest, samas kui tajutavaks ebakindluseks võib pidada tulevikus esineda võivate šokkide ootust.

Analüüsis kasutati 22 Euroopa riigi kohta kogutud üksiasjalikke andmeid. Selgus, et kodumajapidamiste säästumäär on püsiv ning selle taga on peamiselt võimalik sissetulekute kasv ja tööturuga seotud ebakindlus.

Laenude kättesaadavus, intressimäärad ja inflatsioon mõjutavad seejuures säästmist vähe või üldse mitte. Uuringu peamine järeldus on, et tarbijaootused mõjutavad kodumajapidamiste säästmiskäitumist. See teadmine võib olla oluline eeskätt majanduskriisi aegses riikide majanduspoliitika kujundamise kontekstis.

Doktoritöö kolmandas osas uuris värske doktor sellist prognoosidega seotud ebakindluse levinud mõõdikut nagu keskmine individuaalne dispersioon, mis näitab, kui palju prognooside suurus võib varieeruda.

Ilmnes, et selles mõõdikus, mida sageli nimetatakse otseseks ebakindluse näitajas, on sees palju müra. Nii peegeldab näitaja ka selliseid välisprotsesside arenguid, nagu näiteks arvutitarkvara turu areng või paremad erialase koolituse võimalused.

Doktoritöö kõigi kolme osa tulemused on Levenko sõnul asjakohased edaspidiste uuringute jaoks. Eriti on neist kasu majanduslanguse aegadel, kui võib tekkida vajadus kasvudünaamikast ja ebakindluse liikumisest täpsema ettekujutuse järele.

"Leidsin, et mitte ainult tööturu tegelik hetkeseis, vaid ka ootused tuleviku kohta mõjutavad suurel määral tarbijate säästumäärasid," selgitas Levenko. "Majandusliku surutise ajal võib see saada probleemiks, kuna negatiivsete väljavaadete tõttu kalduvad tarbijad säästma rohkem kui on majanduslikult optimaalne. Samas on inimeste ootused siiski mõjutatavad ning selle kaudu saaks mõjutada ka majanduskasvu."

Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis kaitses Natalia Levenko doktoritöö "Uncertainty and Measurement in Macroeconomics" ("Ebakindlus ja mõõtmine makroökonoomikas"). Doktoritöö juhendaja oli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Karsten Michael Stæhr.