Mudel näitas, et ehkki nooremate täiskasvanute vaktsineerimine pidurdab viiruse levikut kõige paremini, hoiab enim koroonasurmi ära vanemaealiste kaitsesüstimine.

SARS-CoV-2 viiruse leidmisest polnud möödas veel aastatki, kui mitmed ettevõtted tegid juba katseid viiruse vastu aitavate vaktsiinidega. Ehkki need on saanud praeguseks heakskiidu ja tootmismahte üha suurendatakse, ei jagu vaktsiine lähikuudel sugugi kõigile soovijatele. Ühiskonnad murravad nüüd pead, kuidas igale riigile eraldatud vaktsiinikogust elanikkonnas nõnda ära jaotada, et kasu rahvatervisele oleks kõige suurem.

Kate Bubar Colorado ülikoolist ja kolleegid lõid matemaatilise mudeli, mis arvestas ühtaegu haiguse levimust, suremust ja sellele kaotatud eluaastaid elanikkonnas viie erineva vaktsineerimiskava korral. Mudelis mängiti läbi olukordi, kus riigile eraldatud vaktsiinikogus, riigi rahvastikupüramiid ja võimaliku vaktsiini kaitsevõime oli eri vanusega inimestel erinev. Mudel põhines paljude maailma riikide andmetel.

Haiguse levik pidurdus kõige kiiremini juhul, kui kasutati väga tõhusat haiguse vaktsiini, mida anti eelisjärjekorras 20–49-aastastele inimestele. Samas vähenes suremus ja kaotatud eluaastate hulk kõige enam sellisel juhul, kui kaitsepookimist alustati üle 60-aastastest.

Erinevus viitab, et üldine rahvatervis võidab kõige rohkem, kui vaktsineerimist alustatakse vanematest inimestest. Kui vaktsiin eakatel siiski tõhusalt ei toimi, soovitavad uuringu autorid vaktsineerida eelisjärjekorras nooremaid vanuserühmi.

Veel soovitavad nad vaktsiiniannuste kokkuhoiu nimel vaktsineerida kiiremas korras seronegatiivseid inimesi ehk neid, kes pole viirusega ka enda teadmata kokku puutunud. Mudelis võeti nimelt arvesse veel inimeste seroloogilist seisundit ehk viiruse antikehade olemasolu. Seronegatiivseid inimesi eelisjärjekorras kaitsesüstides aitaks vaktsiin tõhusamalt viiruse üldist levikut pidurdada.

Uurijate sõnul saab nende loodud mudelit kasutada ka teiste vaktsineerimiskavade mõju hindamiseks. Tööl on nende hinnangul mitu puudujääki: näiteks sõltub selles haigestumisrisk ainult vanusest. Ühiskonniti on veel erinevad ka riikidele eraldatud vaktsiinikogused ja arstiabi kättesaadavus.

Uuringu laiemasse konteksti paigutavas arvamusartiklis tõdevad Meagan Fitzpatrick ja Alison Galvani, et uuringu järgi peaks koroonavaktsiini kava olema täiesti vastupidine gripi vastu suunatud vaktsineerimise kavale. Gripi puhul eelistatakse esmajärjekorras vaktsineerida just koolilapsi.

Kuigi kõhutunde pealt võiks arvata, et gripi ja COVID-19 vastu tuleks teha kaitsesüste samamoodi, siis Fitzpatricku ja Galvani sõnul ei saa ühe vitsaga lüüa isegi pealtnäha sarnaseid haigustekitajaid.

Koroonaviiruse puhul vanemaealiste eelistamiseks on nende sõnul mitu põhjust. Esiteks suudab üks SARS-CoV-2-ga nakatunu anda viirust edasi kaks korda rohkematele inimestele kui gripihaige, eeldades, et kõik inimesed on viirusele võrdselt vastuvõtlikud. Teiseks ei kaitse gripivaktsiinid kõiki vanuserühmi ühtmoodi ehk mõjuvad vanematele inimestele nõrgemalt. Arendatavad koroonavaktsiinid paistavad kliinilistes katsetes kaitsvat ühe erandiga kõiki vanuserühmi aga ühtmoodi tõhusalt.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Science.