"Aeg on tulla elevandiluutornist alla. Ühiskond vajab fakti- ja teadmispõhist informatsiooni ja lahendusi," kommenteeris Land saates "Labor" ja andis mõista, et ülikooli tuleks vaadata ühiskonna ja majanduse osana.

Land näeb Tehnikaülikooli rolli Eesti majanduse mootorina. See omakorda tähendab aktiivsemat koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel, mille tõhustamisele aitab kaasa ülikooli juurde loodud ettevõtlusprorektori ametikoht. "Oluline on, kuidas me suudame teadustulemusi rakendada ettevõtetele, kes suudaks toota uusi tooteid, luua innovatsiooni ja minna uutele turgudele," selgitas Land.

Lisaks rõhutas Land Tehnikaülikooli rolli Eesti ja maailma jaoks olulise rohepöörde teostamisel. Konkreetsemalt tõstis Land esile ülikooli rolli põlevkivi tulevikuga seotud küsimuste lahendamisel. 

"Põlevkivi on Eesti üks väheseid maavarasid. Küsimus on, et kas me peaksime põlevkivist täielikult loobuma või me suudame selle kasutamiseks luua uusi tehnoloogiaid," kommenteeris Land.

Samuti tõi Land välja eri valdkondade vahelise koostöö parandamise ülikooli sees. "Täna on Tehnikaülikoolis kakskümmend instituuti ja instituutide sees on omakorda kokku 107 uurimisrühma. Oluline on leida võimalused ja platvormid, mis soodustaks uurimisrühmade omavahelist koostööd," täiendas Land.  

Õppevormide tuleviku üle arutledes leidis Land, et suure tõenäosusega jääb laiemalt kasutusse hübriidõpe, mille puhul toimub õppetöö samaaegselt nii klassiruumis kui ka virtuaalselt. Samas rõhutas ta, et nii tema ise kui ka valdav osa tudengeid soovivad kontaktõppe võimalikult suures mahus tagasitulekut. 

Land tunnustas lahkuva valitsuse otsust tõsta teadus- ja arendustegevuse eelarve ühe protsendini SKT-st. Lisaks riigi panusele tõstis Land esile ettevõtlusest tulevad investeeringud ja avaldas lootust, et need võiks lähiajal kasvada.

Tallinna Tehnikaülikooli tulevikuvisioone arutatakse lähemalt 21. jaanuaril toimuval TalTechi Arengukonverentsil.